Sisukord
Arvamus
Postimees
21.06.2017
Eesti IRL loodab toetajad tagasi võita (2) Polkasammul «Ojakese» äärde Vanaisa märk läheb lapselapsega tantsupeole Tammsaare park muutub läbijooksuaiast ajaveetmiskohaks (1) Savisaare ja Sõõrumaa nimekirjad õõnestavad Keskerakonda (13) Urmas Sõõrumaa – uus Vana Toomas (6) Majandus Macron unistab idufirmadest Maksuameti uus juht: jõuvõtteid pole vaja (4) Urmas Sõõrumaa – uus Vana Toomas (6) Välismaa Trump kritiseeris Põhja-Korea režiimi (2) USA ei ole pärast Lahesõda kunagi Iraaki jätnud Bagdadis teeniva Eesti koloneli sõnul lääs enam riigiehitust tegema ei hakka Põhja-Koread süüdistatakse USA tudengi tapmises (1) Arvamus Martin Kutti: kaitsevägi pole joomaurgas (3) Juhtkiri: kaardipaki segamine Tallinna valimiste eel Postimees 1936. aastal: bridzhikuninga kuulsuse ja rikkuse salavõti Marleen Allemann: parempoolsetes pettunud noored vaatavad vasakule, aga mitte Eestis (28) Läti literaat: kas vene lapsed õpivad piisavalt läti keelt? Mart Raudsaar: kas Eesti aitab Euroopa tagasi sõnavabaduse rajale? (4) Kultuur Lihtsate vahenditega mõjuv ja ilus teater Tõsised kõnelused aatriumis Sport Peatreener Pijpers: FC Flora 15 järjestikuse võidu alus on head mängijad Metalli täis Kangert: purustasin liiklusmärgi ja jätsin asfaldile kriimu Gheorghe Cretu: austuse teenimisest ja Eestiga jäämisest Mayweather vs McGregor – kas suurim rööv ja pettumus profispordi ajaloos? Tallinn Tammsaare park muutub läbijooksuaiast ajaveetmiskohaks (1) Tartu Kiire internet liigub tasapisi metsatalude poole (1) ERMis avatakse kõigi aegade suurim rahvarõivanäitus Tartu linnapea valimiseelne diskoridebüüt jätab konkurendid rahulikuks Bussifirma kaalub, kas Tartu hankel kohtuvaidlust jätkata Tartumaa jaanidel näeb tanke, rammumehi ja rannapiigasid (1) Teadlane: linnupeletite mõju tuleb veel uurida Koidula kaugvaates Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Raudsaar: kas Eesti aitab Euroopa tagasi sõnavabaduse rajale?

2 min lugemist
Mart Raudsaar FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa Liit peaks võtma õppust Ameerika Ühendriikidelt, mille põhiseaduse esimene parandus sätestab ajakirjandusvabaduse kaitse.

Peagi saab Eestist ametlikult Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, kuid küllap suur hulk lugejaid mäletab veel aega, mil endised idabloki riigid alles asusid taotlema Euroopa Liidu liikmelisust. Uustulnukate vastuvõtmine tundus hea mõte, kuid mitte ilma eeltingimusteta. Taani eesistumise ajal 1993. aastal lepitigi vastavates kriteeriumites kokku (mis said tippkohtumise linna järgi tuntuks kui Kopenhaageni kriteeriumid), mille hulka kuulusid ka poliitilised kriteeriumid.

Nende poliitiliste eeltingimuste hulka kuulusid demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja vähemuste kaitse nõue. Demokraatia all peeti omakorda muu hulgas silmas vabu valimisi, poliitiliste parteide asutamise õigust, sõnavabadust ja juurdepääsu vabale ajakirjandusele.

Mäletan, et kriitikud süüdistasid vanu ELi liikmesriike silmakirjalikkuses. Nimelt pidavat uued liikmesriigid end üle seatud lati hüppamisega tõestama, kuid vanade liikmesriikide vormi ei kontrolli keegi. Pole midagi hullu, nüüd on saanud uutest liikmesriikidest vanad liikmesriigid ja näib, et et olles kord juba klubi uksest sisse saanud, võib kokkulepitud reeglitele vilistada. Muidugi võib arutleda demokraatia kvaliteedi üle, kuid enne seda tuleks veenduda, et demokraatia eeldused on täidetud.

Üks demokraatia eeldus on pressi- ja sõnavabaduse olemasolu. Vaadates Freedom House’i uut pressivabaduse indeksi kaarti, näeme, et pressivabaduse on osaliselt kaotanud Poola, Itaalia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka ja Ungari ehk seitse ELi liikmesriiki.

Ja tundub, et EL on suutnud selle teemaga tegeleda vaid retoorilisel tasandil. Ma arvan, et pressivabaduse indeksis 13. kohal olev Eesti peaks teema oma eesistumise perioodil tõstatama ning mitte üksnes võimalike uute liikmesriikide ja idapartnerluse kontekstis. Naasin eelmisel nädalal Budapestist, kus väljaandjate paneuroopa organisatsioon News Media Europe pidas aastakoosolekut, avaldamaks toetust kohalikele veel allesjäänud sõltumatutele väljaandjatele.

«Meie võitlus vabaduse eest on igapäevane,» ütles üks kohalik väljaandja. Ungari valitsus on asunud vahendajate abil meediat kokku ostma, sõltumatut ajakirjandust ahistatakse seadustega ja valitsuse väljaannetesse ostab valitsus reklaami mahus, mis oleks Eestis kujuteldamatu. Olukord pole mõistagi veel võrreldav diktatuuririikidega, ent see on viimastel aastatel pidevalt halvenenud. Ja see kõik on toimunud ELis!

Võimalik, et nii nagu on omane end valgustatud pidavatele autokraatidele, usub peaminister Orbán end välismaalastest paremini teadvat Ungari unikaalset teed ega soovi aega raisata vaidlustele teisitimõtlejatega, kelle hulka kuuluvad nn vasakpoolsed, eurobürokraadid ja soroslased. Tema populaarsust on suurendanud otsustav piiri sulgemine paar aastat tagasi immigrantide lainele, mille lahendamiseks suutis EL esmalt välja mõelda vaid ebapopulaarse pagulaste jagamise kvoodisüsteemi.

Ma ei vaidlusta Orbáni personaalset karismat. Kuid mulle näib, et Euroopa Liit peaks võtma õppust Ameerika Ühendriikidelt, mille põhiseaduse esimene parandus sätestab ajakirjandusvabaduse kaitse. Täpsemalt ei tohi USAs vastu võtta ühtegi ajakirjandus- ega sõnavabadust kitsendavat seadust. See printsiip on hoidnud ja hoiab ameeriklasi pinnal ka kõige suuremates tormides.

See printsiip ja sanktsioonid selle rikkumise eest peaks saama osaks Tallinna kriteeriumitest ja meil on selleks moraalne õigus. Meie veel mäletame elu Nõukogude Liidus ja seda, millist rolli mängis vabanev ajakirjandus meie kõigi vabanemises.

Seotud lood
20.06.2017 22.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto