Sisukord
Arvamus
Postimees
22.06.2017
Eesti Miks on tantsuõpetajal autos ader Mälumäng Kuidas «Postimees» tagasi tuli ja Tartust ära läks Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Puhas kui prillikivi (1) Rõõmu jälg paberil (1) Vildaka hanke tõttu sai Elektrilevist kana, kes muneb kuldmune (3) Jüri Luik: kui langeb poliitiline otsus, siis sõjaväelased tegutsevad (27) Majandus Puhas kui prillikivi (1) Välismaa Taas rünnaku üle elanud Brüssel võõrustab terroriarutelu Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Kuidas slovakid oma ajaloo ümber pöörasid Venemaa meelitab Hiinat neile esimest kiirraudteed ehitama Vabaduse sümbol (4) Raudteejaama ründaja oli politseile tuttav Arvamus Need vanad armastuskirjad Postimees 1930. aastal: kuidas kindlustada laulupidu? Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Vabaduse sümbol (4) Puhas kui prillikivi (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: 25 aastat tagasi sai Eesti põhiseaduse Sirje Niitra: jaaniöö ootel Ago Pajur: nii lahutas Eesti end Venemaast (2) Juhtkiri: kinnitame enesekindlust (5) Kultuur Vastutust võttev võllahuumor Kultuuri lühiuudiseid Need vanad armastuskirjad Hea laps, kellest on saanud Lauluema Leelo ja palju muudki Sport Jokker – rallikrossi kingitus autospordile Videokordused on tulnud jalgpalli, et jääda Mart Soidro: muinaslugu Eesti spordist F1-sarja pomod läksid aseritega tülli Hispaania maksusaaga lõppu ei paista Arter Teeme ise virtuaalreaalsust! Sadamarestoran: basiilikujäätisest leekides grillini Elu tippklassi tsirkuse kulisside taga Folklorist Mare Kõiva: ega uskumused pea olema loogilised! (1) Horoskoop Saage tuttavaks: laulu- ja tantsupeo noored talendid Eesti vennad tulid Jukolal hõbedale Jaanipäevatajad – kes neist oled sina? Video! Koorime end paljaks: kuidas end rannas hästi tunda? Mehed Köögis grillivad Kaja Kallas: kogukond on üksinduse vastand (1) Tartu Tartu kellamängu eest hoolitseb Eesti ainus koolitatud kariljonist Margus Kohava: lõplik otsus puidutehase osas selgub hilissügiseks (9) Näituse tänava õlireostuse koristamise arve maksab kinni linn Gümnaasiumi põhikooliks kujundanud koolidirektor paneb ameti maha Uus trepp tähistab laulupidude sünnikiriku taastamise algust Noored treenivad end sageli üle ja vajavad hädasti spordiarsti nõu (1) Juula küla suurpere tõstab kohvikuga maaelu au sisse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1930. aastal: kuidas kindlustada laulupidu?

1 min lugemist
1926. aasta laulupidu. FOTO: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Tartu laulupeo toimkond peab ikka veel läbirääkimisi suuremate kindlustusseltsidega selle üle, kuidas kindlustada laulupeo sissetulekuid võimaliku vihmavalingu vastu. Vihmast oleneb tõepoolest kui mitte kõik, siis igatahes väga palju. Kes tahaks kuulata laulu, kui ülevalt valab kui oavarrest? Või mis sa laulad lagedale ja ligedale platsile...

Niipalju kui teada, ei ole ükski laulupidu vihma pärast hoopis pidamata jäänud. Läinud aastal juhtus küll Pärnus midagi sellesarnast, vihm tabas rongikäiku, kuid laululavale jõudes oli see juba üle ja päike kuivatas kõik «pisarad». Seepärast ei riskeerigi kindlustusseltsid summasid mängu panna ja pealegi ainult paariks tunniks päevas. Nõnda on ka nende poolt nimetatud tingimused hästi «soolased».

Üks kohalik suurem kindlustusselts teatab, et ta nõus on laulupidu vihma vastu kindlustama järgmistel tingimustel: 5000-kroonilise riisikosumma preemiamaks 4 tunni eest oleks kogusummas 1382 krooni, kusjuures on arvestatud mitte vähem kui 2 mm sademete hulgaga. Teise kindlustusseltsi tingimused: 1 tunni eest 6 prots. kindlustussummast, 2 tunni eest 11,5, 3 t. eest 17, 4 t. eest 22,5, 5 tunni eest 27 ja 6 t. eest 31,5 prots.

22.06.1930

Seotud lood
21.06.2017 26.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto