Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.06.2017
Eesti Miks on tantsuõpetajal autos ader Mälumäng Kuidas «Postimees» tagasi tuli ja Tartust ära läks Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Puhas kui prillikivi (1) Rõõmu jälg paberil (1) Vildaka hanke tõttu sai Elektrilevist kana, kes muneb kuldmune (3) Jüri Luik: kui langeb poliitiline otsus, siis sõjaväelased tegutsevad (27) Majandus Puhas kui prillikivi (1) Välismaa Taas rünnaku üle elanud Brüssel võõrustab terroriarutelu Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Kuidas slovakid oma ajaloo ümber pöörasid Venemaa meelitab Hiinat neile esimest kiirraudteed ehitama Vabaduse sümbol (4) Raudteejaama ründaja oli politseile tuttav Arvamus Need vanad armastuskirjad Postimees 1930. aastal: kuidas kindlustada laulupidu? Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Vabaduse sümbol (4) Puhas kui prillikivi (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: 25 aastat tagasi sai Eesti põhiseaduse Sirje Niitra: jaaniöö ootel Ago Pajur: nii lahutas Eesti end Venemaast (2) Juhtkiri: kinnitame enesekindlust (5) Kultuur Vastutust võttev võllahuumor Kultuuri lühiuudiseid Need vanad armastuskirjad Hea laps, kellest on saanud Lauluema Leelo ja palju muudki Sport Jokker – rallikrossi kingitus autospordile Videokordused on tulnud jalgpalli, et jääda Mart Soidro: muinaslugu Eesti spordist F1-sarja pomod läksid aseritega tülli Hispaania maksusaaga lõppu ei paista Arter Teeme ise virtuaalreaalsust! Sadamarestoran: basiilikujäätisest leekides grillini Elu tippklassi tsirkuse kulisside taga Folklorist Mare Kõiva: ega uskumused pea olema loogilised! (1) Horoskoop Saage tuttavaks: laulu- ja tantsupeo noored talendid Eesti vennad tulid Jukolal hõbedale Jaanipäevatajad – kes neist oled sina? Video! Koorime end paljaks: kuidas end rannas hästi tunda? Mehed Köögis grillivad Kaja Kallas: kogukond on üksinduse vastand (1) Tartu Tartu kellamängu eest hoolitseb Eesti ainus koolitatud kariljonist Margus Kohava: lõplik otsus puidutehase osas selgub hilissügiseks (9) Näituse tänava õlireostuse koristamise arve maksab kinni linn Gümnaasiumi põhikooliks kujundanud koolidirektor paneb ameti maha Uus trepp tähistab laulupidude sünnikiriku taastamise algust Noored treenivad end sageli üle ja vajavad hädasti spordiarsti nõu (1) Juula küla suurpere tõstab kohvikuga maaelu au sisse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Margus Kohava: lõplik otsus puidutehase osas selgub hilissügiseks

3 min lugemist
Metsandusärimees Margus Kohava. FOTO: Erik Prozes

Miljardilise puidurafineerimistehase rajaja Margus Kohava sõnul peaks Tartu lähistele plaanitav tehas kasutama veelgi uuemat tehnoloogiat, kui on praeguses Euroopa moodsaimas tehases.

-Olete tselluloositehase tootmisprotsessiga hästi kursis. Kas Stendalis oli midagi üllatavat?

Ma ei olnud ise Stendali tehases varem käinud. Teadsin, et see on kõige uuem taoline tehas Euroopas, aga olin ikkagi väga positiivselt üllatunud, kui puhas, korras, hoitud ja hästi planeeritud see oli. Ka tehase ehituskvaliteet oli äärmiselt kõrge. Kõik muu oli ootuspärane.

-Paraku ei saa öelda, et see tehas oli haisuvaba?

Mina nimetaks seda küll sada protsenti haisuvabaks, sest see, mis tunda oli, ei olnud tootmisprotsessiga kaasnevad lõhnad, vaid tehases kasutatavate kemikaalide lõhn, mis oli väga nõrk ja lokaalne. Täpselt samamoodi tunneme tööriistapoes värske värvi lõhna. Või kui minna taimepoodi, siis tunneme seal väetiste lõhna. See lõhn polnud seotud selle iseloomuliku lõhnaga, mida tselluloositehase puhul kardetakse.

-Samas, kui me läksime kahe kilomeetri kaugusele külla ja küsitlesime seal kahte esimest ettejuhtuvat inimest, siis nad mõlemad kurtsid haisu üle.

Minu arusaamist mööda mainisid seda kümnest kaks. Seda ütles ka tootmisjuht, et kui korra aastas on hooldusseisak, siis tõesti tekib paariks tunniks hetk, kus vabaneb iseloomulikku tselluloositehase lõhna. Aga see on korra aastas ja on seotud hooldusseisakuga.

-Need kaks inimest väitsid siiski, et lõhn kaasneb idatuulega üsna sageli.

Jah, aga nagu tehase tootmisjuht ütles, ongi neil umbes paar kõnet aastas, kus haisu üle kurdetakse ja rohkem ei oska ma kommenteerida. Mina merkaptaani lõhna selle visiidi ajal ei tundnud ja ma usun, et kui lõhnade kokkupüüdmise süsteem töötab tavapärasel režiimil, siis seda polegi.

-Stendali tehas alustas tööd aastal 2004. Kui palju võiks Tartu lähistele plaanitava tehase tehnoloogia sellest erineda?

Stendali tehase seadmed osteti tegelikult juba 18 aastat tagasi. Meie jaoks tuleb seadmete valimise aeg kõige varem kolme aasta pärast ehk see vahe on üle 20 aasta. Kindlasti areneb tehnoloogia selle ajaga väga palju, aga ma ei oska väga täpselt öelda, kui palju areneb konkreetselt lõhnade kokkukogumise tehnoloogia. Kindlasti see areneb. Ka mulle endale jäi sellest külastusest küsimus, miks siis hooldusseisaku ajal ei suudeta seda haisu kinni püüda.

-Tehase tootmisjuht väitis, et veepuhastussüsteemis puhastatud vesi on puhtam kui Elbe jõest võetud vesi. Ometi ei soovitanud ta seda juua.

Ma esitasin tõesti tehase tootmisjuhile sellise provokatiivse küsimuse, kas vesi kõlbaks ka juua, ning see jäi otsese vastuseta. Kui vaadata Elbe jõge, siis see on tõesti väga must. Nende jaoks pole kõige suurem vaev tootmisprotsessis kasutatud heitvee puhastamine, vaid Elbest tuleva vee puhastamine. See on täiesti läbipaistmatu ja roheline. Aga see vesi, mis saadeti tagasi jõkke, tundus täiesti läbipaistev ja paljude näitajate osas ongi ta puhtam kui jõest tulev vesi. Aga selles vees sisalduvad endiselt lahustunud metallid ja see on ka põhjus, miks tehase vett ei saa korduvkasutada. Need näitajad ületavad kindlasti jõevee tavalist fooni. Aga nende metalliioonide näol on tegu enamasti eluks vajalike ainetega ja seega pole selles midagi halba. Oluline on, et kontsentratsioon oleks mõistlik.

-Kas olete nüüdseks selgeks mõelnud, mida Eesti tehases tootma hakatakse?

Meil on praegu vaatluse all mitu võimalust. Üks võimalus on teha selline tehas nagu Stendalis, kus toodetakse lihtsalt paberitööstuse jaoks sobilikku tselluloosi. Teine variant on see, et toodetakse ka eriti puhast tselluloosi, mis oleks viskooskangaste tootmise tooraine. Kolmas võimalus on teha ise ka paberit. Viimasel võimalusel on head ja halvad pooled. Ühest küljest hoiab see kokku kulud, mis lähevad tselluloosi kuivatamise ja pakkimise peale. Teisalt teeb see tehase alginvesteeringu palju kallimaks ja paberiturule pääsemine eeldab spetsiifilise investori olemasolu.

Kui räägime tselluloosist, mis on börsikaup, siis seda on võimalik maailmaturul müüa, ilma et oleks tsunftis sees. Väga spetsiifilise paberitoote müümiseks on vaja kedagi, kes on juba selles valdkonnas. Kõigil kolmel variandil on kindlasti ka erinev keskkonnamõju. Hakkame praegu tellima väga põhjalikku turu-uuringut. Kõik sõltub sellest, milliste toodete tasuvus on kõige parem ning milliseid tooteid on realistlik maailmaturul maha müüa. Meie lõplik otsus tehnoloogia ja toodete osas peaks selguma hilissügiseks.

-Kolm Eesti suuremat ülikooli on teie tehase käimalükkamiseks moodustanud akadeemilise nõuandva kogu. Millist nõu te olete neilt küsinud?

See oli ülikoolide initsiatiiv ja moodustamise põhjuseid oli kaks. Esmalt see, et tagada kolme suurima avalik-õigusliku ülikooli teadlaskonna kaasatus uuringuprotsessi. Ettepanek oli see, et kui selgitatakse välja, millised uuringud on vaja teha, siis kolm ülikooli otsustavad, millises koolis on parimad teadmised iga konkreetse ülesande täitmiseks.

Teine asi on see, et kui me tellime ise mingeid teadusuuringuid, siis saame rääkida kolme kooliga korraga. Üks meie esimesi töid on Eesti puidu täpse keemilise koostise analüüs.

Seotud lood
21.06.2017 26.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto