Sisukord
Uudised
Postimees
26.06.2017

Idaringtee ehitaja tahaks jõuluks koju jõuda

4 min lugemist
Idaringtee uus lõik, selle uued jalgteed ja kaks valminud viadukti paistavad Lammi tee poolt võetud droonifotolt hästi kätte. Paremale jäävad Luunja kasvuhooned, vasemale Mõisavahe kortermajad. FOTO: Jürgen Puistaja / Kanal 2

Kui kõik läheb plaanipäraselt, algab Tartu idaringtee kolmandal etapil asfaltimine lõiguti juba järgmisel kuul ja liiklusele avatakse tee enne aasta lõppu. Paberite järgi peaks tööde lõpptähtaeg olema alles tuleval suvel.

Kolmest viaduktist kaks on valmis ja jätkub tee muldkeha ehitus. See on lühike kokkuvõte Tartu idaringtee kolmanda järgu ehitamisest.

Kõnealuse lõigu üks ots on Lammi teel Tartu tammiku juures ning sealt paistab vaatajale üpris selgesti kätte, kuidas tee hakkab kulgema. Ära paistab Anne jalakäijate tunnel, olemuselt viadukt, ning taamal suurem viadukt, mille kaudu hakkab käima liiklus Soojuse tee ja Mõisavahe tänava vahel.

Mõlemal pool viadukti on juba aimata, kuhu tulevad uued ringristmikud.

Kui uut idaringtee lõiku vaadata teisest otsast, Räpina maantee poolt, on vaatepilt kaootilisem. Prisma kõrval on kooritud vana asfalttee. Taamal on ehitamisel veel üks viadukt, justkui keset karjamaad. Seal polegi veel päris hästi aru saada, kuidas hakkab tee peagi välja nägema.

Juulis esimene asfalt

Ei tellija ega ehitaja tee saladust, et hea õnne korral on kogu lõik talve hakuks valmis ja siis saab selle ka liiklusele avada.

«Me pingutame selle nimel, pead ei julge anda,» ütles Trefi projektijuht Guido Lents. Tema on juhtinud ehitust ka idaringtee eelmisel lõigul, mis niisamuti valmis ja avati liikluseks kaugel enne lepingusse pandud tähtaega. Põhjus on proosaline: talvel asfalti panna ei saa ja ilm võib talviseks minna mõnikord üsna vara.

Oleme arvestanud asfaltimiseks augusti ja septembri, aga me oleme huvitatud sellest, et frondid tekiks võimalikult vara – siis saab need kinni sõita ja ongi asi valmis, ütles peatöövõtja esindaja Guido Lents.

«Ehitame muldkeha ja käivad kaevetööd,» kirjeldas Lents asjade praegust seisu. «Alustatud on aktiivselt trasside ehitamist. Trassiehitusest sõltubki enim edasine progress. Erinevaid kommunikatsioone, sademeveetorustikke, reoveetorusid ja gaasitorusid on päris palju. Kui suudame need ilusasti läbi hammustada, saab objekt valmis ka.»

Lents nentis, et praegune töölõik on küll vaevalt kahe kilomeetri pikkune, aga mahud on suured. Palju on vaja kaevata, pinnast kohale või ümber vedada, palju on erisuguseid tööliike.

Juulis on plaanis jõuda nii kaugele, et tee muldkehale saab hakata panema aluskihte: kõigepealt liivakiht ja siis killustik.

«Kui hästi läheb, jõuame lõiguti ka asfaldini,» sõnas Lents. «Oleme arvestanud asfaltimiseks augusti ja septembri, aga me oleme huvitatud sellest, et frondid tekiks võimalikult vara – siis saab need kinni sõita ja ongi asi valmis.»

Mõisavahe esmajärjekorras

Linnavalitsuse poolt ehitusel silma peal hoidev linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool oli oma kommentaaris alustuseks lakooniline: «Ei taha hõisata, aga praegu paistab, et kõik sujub. Mis siin ikka inimeste tuju rikkuda jutuga, et läheb hästi – võib-olla muutub veel keegi kadedaks.»

Ametnik märkis, et käimasoleva ehitusega on seni selles mõttes vedanud, et midagi ootamatut pole välja tulnud. Seda hoolimata tõsiasjast, et ehitatakse tundmatus kohas, kus varem ei ole teed olnud. Et aga ala on otse linna külje all, on torutöid ka Pooli meelest märkimisväärselt palju. Juba on pandud sademeveetorustikku ja hakatakse panema tänavalgustust.

Arheoloogilisi leide ei ole sellelt alalt seni välja ilmunud. Samas pole see võimatu, sest mäletatavasti mitte kuigi kaugel praegusest ehitustandrist panid päästekaevamised mõne aasta eest Räpina maantee laiendamisele korraks pidurit.

Ainus suurem üllatus on olnud aiamaade ehk uue autoviadukti kõrval avastatud kolme meetri sügavune turbariba – võimalik, et mälestus kunagisest jõesängist.

«Seda, et sellel aastal kõik sõita saavad, ei julge veel ütelda,» tõdes Pool siiki. «Võib-olla jõutaksegi talve hakuks valmis, aga võib-olla ka mitte.»

Ent kindel plaan on veel enne suve lõppu uuesti korda saada Mõisavahe ja Nõlvaku tänava ühenduskoht. Ehkki Andres Pool selle eesmärgi tähtaega ei öelnud, pakkus Guido Lents, et augusti teises pooles on see võimalik.

Kogu objekti kohta oli Poolil võimalik iseloomustuseks öelda, et hinna poolest on töid ära tehtud umbes kolmandiku jagu, mahu mõttes aga ligi 40 protsenti. Asi on nimelt selles, et asfaltimine on väga kallis töö.

Lents ütles, et kui mingil põhjusel peaks aega kuluma praegu kavandatust enam, siis novembrisse nad asfaltimist ei kavanda ja sellisel juhul jätkavad tööga hoopiski kevadel.

«Kui asfaldi saame peale, siis laseme ka liikluse peale. Siis võiksid saada ka muud asjad valmis, sõltub muidugi ilmast,» ütles ta. «Meil pole ju ainult asfalt, pärast teekatet on ka heakord ja kui oktoobris on kehvad ilmad, pole ka neid hea teha.»

Mitu võitu

Kõnealune idaringtee lõik peaks aitama transiitliiklust ja rasketransporti elamupiirkondadest eemale suunata ja see jätkab Tartu ümbersõitu Räpina maanteeni. Piirkiiruseks on alale kavandatud 70 kilomeetrit tunnis, sõiduradu saab olema 1+1, aga maad on varutud ka 2+2 tee tarvis.

Seejuures käib praegune ehitus arvestusega, et idaringtee järgmine lõik läheb Räpina maantee alt läbi ja praegune ühendus maanteega jääb pealesõidurambiks. Millal ja kes ehitab järgmise lõigu, on Pooli sõnul keeruline öelda.

Piirkonna elanikel on arendusest üksjagu palju võita, sest juurde tuleb hulk kilomeetreid kõnni- ja rattateid. Seejuures näiteks Mõisavahe viimaste majade ümber umbes poolteist kilomeetrit ringi, mida katkestab vaid kaks kvartali sisseõiduteed, mujal autoliiklusega seal kokkupuudet pole.

Luunja valda jäävate kortermajade juurde kerkivad aga uued mäed, mis jäävad ühtpidi müratõkkeks, kuid neil saab tulevikus ka kelgutada.

Soojuse tee viaduktilt paistab Lammi ring ja idaringtee Ihaste sillale viiv lõik. FOTO: Sille Annuk

Kolmas etapp

  • Tartu idaringtee kolmanda ehitusala lõigu pikkus on 1,6 kilomeetrit. See ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega.
  • Ehitatakse kolm viadukti. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse eritasandiline liiklussõlm, kus ehitatav magistraal läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Samuti tuleb kaks viadukti kergliikluse tarvis. 
  • Jalgteid on 3,7 kilomeetrit ja sõiduteid 3,3 kilomeetrit.
  • Kaevetöid tehakse 100 000 kuupmeetri ja täitetöid 125 000 kuupmeetri jagu.
  • Uute sademevee-, drenaaži- ja reoveetorustike kogupikkus on 6,3 kilomeetrit ning uute veetorustike pikkus 1,2 kilomeetrit.
  • Üles pannakse 195 tänavavalgustit.
  • Elektri- ja tänavavalgustuskaablite kogupikkus on 10 kilomeetrit.
  • Projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid aktsiaseltsid Tref ja Baumost. Ühispakkumuse hind oli 7 433 844  eurot.
  • Hankejärgne ehitusaeg on 18 kuud ning ametlik lõpptähtaeg tuleva aasta 18. juulil.
  • Töid rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
Seotud lood
22.06.2017 27.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto