Sisukord
Arvamus
Postimees
28.06.2017
Eesti Palgata parteijuht: oleme internatsionalistid (1) Kolme Õe nimekiri aitab Savisaarel Ratast lõhkuda (1) Terror on muutnud eestlaste reisiplaane (1) Piiripealsed lähevad tantsupeole suurte ootustega Krabi kooli töötajate suhtes käib uurimine Remmelgatsirkus sai jõulise lõpu Majandus Üllar Jaaksoo: Eesti Vabariik on ripakil (1) Korporatsioonid kontrollivad riiki (2) Välismaa Tšetšeenias kehtib Ramzani sõna Venemaa seaduste vastu Välismaa lühiuudised Aktivistid kaitsevad puid kas või elu hinnaga Arvamus Lugeja kiri: BMWga kihutanud liiklushuligaan kandis ahvinumbrit (1) David Davis Briti eestlastele: töötan õiglase Brexiti nimel (1) Toomas Tammis: 21. sajandi (Tal)linn – millises tulevikus suudame kokku leppida? (2) Tarmo Tüür: hõberemmelga õppetund - loodus ja inimesed arengul jalus? (14) Juhtkiri: mida Haabersti remmelga loost õppida? (38) Postimees 1911. aastal: Viitebski kubermangu lätlased Juhan Mellik: mõttetu erakonna surm (24) Kultuur «Hard Rock Laager on üritus, kuhu inimesed peavad ise tee leidma» Kultuuri lühiuudised Sport Kangur: ma pole enam raudmees Treener Anti Saarepuu rääkis end suusaliidu ja Team Haanja lepingutüli kommenteerides sisse (2) 18 suusaklubi kangutavad president Andreas Laanet (1) Olümpianelik peaaegu taas koos: Eesti sõudjad panid kokku võimalikult tugeva neljapaadi Tallinn Remmelgatsirkus sai jõulise lõpu Tartu Kohus Madruse tänava kohta: elanikul pole õigust nõuda meelepärast tänavanime Margus Tsahkna: see pole mingi pehme maandumine, olen endiselt orbiidil Parim rohi rändvaraste vastu on tugev kogukonnatunne Kaitsealuse Postitee remonti saadab kohalike terav tähelepanu Kaasava eelarve rahale kandideerib 20 ideed Tantsupeole saamiseks kõigeks valmis! Riigikohus kolib pikaks remondiks Toomelt rendipinnale. Aga kuhu? Lugu Soome-Eesti püsivast sõprusest Jupike uuest kergliiklusteest hakkab kulgema üle ammu unustatud kalmistu Uus arengukava ei näe tulevikku (1) Millise «palli» me Euroopa kohale lennutame? Meelelahutus Koomiks Sudoku

David Davis Briti eestlastele: töötan õiglase Brexiti nimel

3 min lugemist
David Davis. FOTO: Reuters/ScanPix

Brexiti puhul on vastastikune kodanike õiguste tagamine Ühendkuningriigi prioriteet, kirjutab Ühendkuningriigi EList väljaastumise asjade minister David Davis.

Eelmisel nädalal pidasime Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieriga esimese kohtumise, et alustada Ühendkuningriigi EList lahkumise läbirääkimisi.

Olen selgelt mõista andnud, et meie prioriteet on kindlustunde tagamine Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanikele ja vastupidi. Mul on hea meel, et sellisel seisukohal on ka EL ja et kodanike teema on esimeste seas, millele lahkumiskõnelustel lahendust otsime. Esmaspäeval avalikustasime oma kodanike õigusi käsitleva põhjaliku poliitikadokumendi.

Ühendkuningriigi on valinud oma koduks enam kui kolm miljonit ELi kodanikku, sealhulgas üle 10 000 eestlase. Lisaks on Ühendkuningriik Eesti noorte ja tudengite üks meelissihtkohti – umbes 40 protsenti Suurbritannias elavatest eestlastest on 16–29-aastased. Nad on lahutamatu osa Suurbritannia ühiskonnast. Ja nad väärivad võimalust minna tulevikule vastu võimalikult suure kindlustundega.

Sestap esitan kohe Brexiti läbirääkimiste alguses Ühendkuningriigi ettepaneku nende, meie riigile väärtuslike inimeste õiguste tagamiseks. Ja on õiglane, et jõuame ELiga vastastikuse kokkuleppeni, mis kaitseb ühtviisi enam kui miljonit ELis elavat Suurbritannia kodanikku.

Mõistan, et vahepealne aeg on põhjustanud nii mõnelegi teile, teie Ühendkuningriigis elavatele perekonnaliikmetele ja sõpradele palju ebakindlust, mida on kahjuks süvendanud ka arvukad müüdid meie võimaliku lähenemise kohta.

Nii on väidetud, et Ühendkuningriigi EList lahkumise järel saab Euroopa kodanikele osaks väga karm kohtlemine. Või et töötame välja niivõrd keerulise protseduuri, mis ELi kodanikke meie liidust väljaastumise järel Ühendkuningriigist lahkuma kehutab.

Siinkohal soovin kasutada võimalust selliste väidete kummutamiseks.

Võrdne kohtlemine

Ühendkuningriik on alati olnud salliv, avatud ja mitmekesine riik ning nii jääb ka edaspidi. Me ei muuda end Ühendkuningriigiga sidunud eestlaste elu keeruliseks. Tunnustame teid meie riigile antud panuse eest.

Tahame tagada praegu Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike seniste õiguste ja võimaluste jätkumise. Kohtleme kõiki ELi kodanikke sõltumata nende päritoluriigist võrdselt. Soovime anda seaduskuulekatele ELi kodanikele, kes on asunud elama Ühendkuningriiki enne kokkulepitud kuupäeva, ja nende pereliikmetele võimaluse taotleda Briti seadusele vastavat alalise residendi staatust. Leiame, et nimetatud kuupäev ei tohiks olla varasem kui 29. märts 2017 ega hilisem kui päev, mil riik ametlikult EList lahkub.

Seni, kuni ELi kodanikud soovivad Ühendkuningriiki edasi jääda, ei rakendata nende residentsusele mingeid sisserände tingimusi. Teiste sõnadega, inimesed saavad Ühendkuningriigis endiselt piiranguteta töötada ja õppida.

Neile tagatakse Ühendkuningriigi kodanikega võrdne juurdepääs riigi tervishoiusüsteemile, õigus taotleda toetusi, pensionit ja elukohta kohaliku omavalituse rajatud elamus.

Õiglane ettepanek

Miks me oleme otsustanud just selle valiku kasuks? Sest see on ainuõige teguviis. Ootame endiselt Suurbritanniasse inimesi nii EList kui ka väljastpoolt, kes tahavad siia tulla, siin töötada ja siinsesse ühiskonda oma panuse anda.

Selleks et vältida juriidilist tühimikku vaba liikumise õiguste lõppemise ja ELi kodanikele Suurbritannia alalise elaniku staatuse saamise vahel, kehtestame üleminekuperioodi. See tähendab, et EList lahkumise hetkest kuni vajalike resideerumisega seotud dokumendite saamiseni on ELi kodanikel seaduslik õigus jätkata Ühendkuningriigis elamist.

Lisaks soovime sisse seada süsteemi, mis võimaldab kõikidele nõuetele vastavatel ELi kodanikel soovi korral taotleda vajalikke elamisloa dokumente enne Ühendkuningriigi EList lahkumist. Ühelt poolt aitab see vähendada Suurbritannias elavate ELi kodanike ebakindlust, teisalt tagada Brexiti võimalikult sujuv ja tõrgeteta kulgemine.

Tegemist on õiglase ettepanekuga, mis tunnustab ELi kodanike hindamatut panust Ühendkuningriigi arengusse. Sest meie lapsed käivad koos koolis. Meie pered ja sõbrad veedavad oma puhkuse üksteise randades ning töötavad koos meie haiglates ja avalikes teenistustes. Samuti oleme üksteisele toeks rasketel hetkedel.

Loodame, et meie pakutav lahendus tagab samasugused õigused ja võimalused Eestis elavatele brittidele. Sest ka nemad on andnud Eesti ühiskonda olulise panuse.

Muuseas, see oli Suurbritannia kodanik, kes sai esimeseks Eesti e-residendiks 2014. aastal.

Brexit avab uue peatüki

Ülaltoodud põhjustel soovime vastastikust, tõepoolest inimeste huvisid esikohale seadvat kokkulepet. Viimase aasta jooksul paljude Euroopa juhtidega suheldes on saanud selgeks, et kodanike õiguste ja meelerahu tagamine on oluline mõlema poole jaoks. Ka veebruaris, mil kohtusin Matti Maasikaga, Eesti eriesindajaga ELi juures, oli just kodanike teema üks esimesi, mida arutasime.

Seetõttu olen veendunud, et soovitav on saavutatav.

Teie kodanikud on Ühendkuningriiki oodatud ka pärast Brexitit. Jätkame teie kaupade ostmist, teile enda omade müümist ja puhkuse veetmist teie imekaunis riigis. Brexit ei tähenda kaugeltki meie seniste suhte lõppu – Brexit on lihtsalt selle suhte uus peatükk. Ühendkuningriigi ja Eesti ajalugu on tihedalt seotud ning seda hakkab olema ka tulevik.

Loodan, et meie ettepanek näitab selgelt, et soovime läheneda Brexiti läbirääkimistele õiglaselt ning tagada Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise tiheda ja erilise partnerluse.

Seotud lood
27.06.2017 29.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto