Sisukord
Laulupidu
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Noored hõivavad tosinandat korda laulukaare trepid

8 min lugemist
1962: Vene kooride üldjuht Karl Leinus (vasakult), Moskvast saabunud külaliskoori dirigent Vladislav Sokolov, ühendkooride üldjuht Gustav Ernesaks ja lastekooride üldjuht Heino Kaljuste esimesel koolinoorte laulupeol. FOTO: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Saabuv XII noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään» ärgitab osalejaid mõtlema vaimsele pärandile ning meie sidemele Eestiga. Selle valguses on igati sobiv heita pilk noortepidude traditsiooni kujunemisloole.

Tellijale

Noortepidude korraldamiseks langes kokku mitu sobivat asjaolu. Peamine põhjus oli üldlaulu- ja tantsupidudel osalevate noortekollektiivide suur arv. Esimest korda osalesid lastekoorid üldlaulupidudel juba 1910. aastal, kuid pärast seda olid nad laulupeol uuesti alles 1947. aastal, mil ideoloogilistel kaalutlustel pidi osalejate arv olema kindlasti suurem kui varasematel pidudel. Edaspidi tõusis osalejate arv veelgi ja noortele hakati otsima mingit muud väljundit. Selleks sobis eraldiseisev laulu- ja tantsupidu suurepäraselt.

Eraldi peo korraldamise idee meeldis ka kohalikele poliitikutele, kellele see pakkus võimaluse suurejooneliselt tähistada pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäeva. Eeskuju edukast üritusest oli olemas Lätist, kes oli oma esimese noortepeo korraldanud kaks aastat varem.

28.06.2017 30.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto