Sisukord
Arvamus
Tänane leht
30.06.2017
Eesti Rasmus Puur ja Edmar Tuul – kõrge lennuga sõbrad Antiigilaat pakub kaupa nööpnõelast allveelaevani Eesti tahab tõusulainet tabada Isa juurde igatsenud poiss kukkus neljandalt korruselt Majandus Sõõrumaa turvafirma võtab valvama droonid (2) USA pankade aktsionäre tabab rahasadu Välismaa Välismaa lühiuudised 30.06.2017 Vene raha kadumine Costa Bravalt tegi hispaanlased kurvaks Krimm sunnib ka hispaanlasi Kremli-kriitikut kuulama Nemtsovi mõrv: Tšetšeenia killerite järjekordne töö (1) Iraak teatas edusammudest Mosulis Arvamus Kersti Kaljulaid: Eesti Euroopa Liidu südames – et jää murduks! (40) Postimees 1923. aastal: Jaan Tõnisson: laulupeod olid ja jäävad tähtsaks! Lauri Hussar: laulupidu kui eestlase usutunnistus (3) Kultuur Edgar Wright vajutab lapatsi põhja Aja auk. Trussarites Prince ja tsiklimehed Vene filmielu – läbilõige, suvi 2017 Nädala plaat. Bänd, mida peab enne surma kuulma Sport Tänakule avakatsel viies aeg Kanepi teekond lõppes Kalju sai mõru võidu, Levadia sattus üliraskesse seisu Hirmuäratav lust ja lillepidu Poolas Enesepiitsutajate tähetund: kes lükkaks kuninga troonilt? Jeets loodab MM-ralli tempoga kohaneda Kius või ebaõnn? Kalju ründajad sattusid bürokraatia ohvriks Tartu Lärmakas jõeäär heidab linnale halba varju (3) Ütle sõna sekka! Tartu järgmise nelja aasta kulutuste alused pannakse paika just nüüd Ihaste ratsakeskus loodab taas jalad alla saada Välismaine maasikas on endiselt kodumaisest kaks korda odavam Vabadus ja uus aeg tulid Eestisse uute maitsetega (3) Laulupeole sõitnud hiidtudeng viipab kätt ja pilgutab silmi (1) Ettevõtlikud tudengid tõid USAst võidu Üle heade mõtete linna kõlab hea muusika Rannu noored said suveks rularambi ja välitegevusala Hooldustöötajad saavad õppida Jõgeval Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Hussar: laulupidu kui eestlase usutunnistus

2 min lugemist
Lauljad laulukaare all. FOTO: Erik Prozes, Liis Treimann, Tairo Lutter

Olen seda tunnet kogenud vaid korra oma elu jooksul. See juhtus 27 aastat tagasi, kohaks Tallinna lauluväljaku laulukaare alune. Vaid kord oma elus olen saanud võimaluse selle ühendava kaare all hääl valla lasta ja koos kümnete tuhandetega ühes hingata, ümiseda ja hõisata. Olin siis 17-aastane.

Maailm mu ees oli valla, kõik selles pulbitses, arenes ja muutus. Tegu oli poole sajandi järel esimese korraga, kui lauluväljakul lehvis Eesti rahvuslipp ja lauldi Eesti Vabariigi hümni. Punasümboolika oli peaaegu kadunud, punavõimu ülistavad laulukesed samuti. Kanadast oli ühendkoore juhatama tulnud legendaarne Roman Toi.

See oli ka viimane suur pidu, mil «Mu isamaa on minu arm» kõlas Gustav Ernesaksa juhatamisel. Rahvuslikku, hingestavat ja ülevat jagus pea igasse peohetke. Proovide avanootidest kuni peojärgse ühislaulmise viimaste helideni oli õhus ootust ja uhkust. Ootust, et realiseeruks kuulus hüüdlause «Ükskord me võidame niikuinii!», ning uhkust Eesti ja eestlaseks olemise ning ühtehoidmise üle.

Ülevad tunded, positiivsete muutuste ootus ja elluastuja avatud meeled on kokteil, mis sööbib mällu igaveseks ja paneb end meenutama, kui juttu tuleb rahvast, keelest ja kultuurist.

Olen mõnikord oma sõpradelt-tuttavatelt küsinud, mis on neile Eesti puhul kõige olulisem. Pikas vastustereas on kõlanud sõnad eestlus, Eesti lipp, hümn, kodumaa, kuid kõlavad ka sõnad keel, kultuur ja laulupidu. Neist viimane on omamoodi kogum kõigest, mida Eesti puhul oluliseks peame. Laulupidu kannab endas eesti keelt ja kultuuri, laulukaare all kõlab riigihümn, lehvib rahvuslipp ja lauldakse kodumaast, rõõmust, õnnest ja kurbusest, ehk kõigest, mis inimestena meie hingekeeli kõnetab.

Laulupidu on eestlaseks olemise usutunnistus, pühalik teenistus, ülev pidu ja üldrahvalik mõtisklus üheskoos. Laulukaare all ühes hingamises olen avastanud eestluse elujõu allika. Olgu ajad ükskõik kui rasked ja keerulised, kui lauluväljakult naased, on usk Eestisse süvenenud. Ise oled aga saanud hoogu ja inspiratsiooni, mis kannab veel pikalt ja kannustab tegudele, tegema midagi Eesti heaks.

Ja kuigi lämbematel päevadel kipub laulukaare all õhk otsa saama, vahel on veelgi kitsam kui Kopli trammis, pikast seismisestki võivad jalad lootusetult ära väsida, kui nad juba rongkäigus ebasobivate jalanõude tõttu villi pole astutud, ununeb see kõik hetkega, kui oled saanud kogeda suure peo hingepõhjani minevat puudutust.

Ja üks asi veel. Maailmas pole just palju rahvaid, kellest ligi kümnendik võib koguneda ühele peole. Laulupidu on just midagi sellist. See on suurepärane võimalus saada kokku sõprade ja tuttavatega, keda pole aastaid näinud, kuid kelle käekäik ikka korda läheb. Juhuslikud kohtumised ja rõõmsad jällenägemised loovad samuti oma rahvaga koosolemise tunnet, mis ongi suure ühislaulmise esmane mõte.

Seotud lood
29.06.2017 01.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto