Sisukord
Majandus
Tänane leht
30.06.2017
Eesti Rasmus Puur ja Edmar Tuul – kõrge lennuga sõbrad Antiigilaat pakub kaupa nööpnõelast allveelaevani Eesti tahab tõusulainet tabada Isa juurde igatsenud poiss kukkus neljandalt korruselt Majandus Sõõrumaa turvafirma võtab valvama droonid (2) USA pankade aktsionäre tabab rahasadu Välismaa Välismaa lühiuudised 30.06.2017 Vene raha kadumine Costa Bravalt tegi hispaanlased kurvaks Krimm sunnib ka hispaanlasi Kremli-kriitikut kuulama Nemtsovi mõrv: Tšetšeenia killerite järjekordne töö (1) Iraak teatas edusammudest Mosulis Arvamus Kersti Kaljulaid: Eesti Euroopa Liidu südames – et jää murduks! (40) Postimees 1923. aastal: Jaan Tõnisson: laulupeod olid ja jäävad tähtsaks! Lauri Hussar: laulupidu kui eestlase usutunnistus (3) Kultuur Edgar Wright vajutab lapatsi põhja Aja auk. Trussarites Prince ja tsiklimehed Vene filmielu – läbilõige, suvi 2017 Nädala plaat. Bänd, mida peab enne surma kuulma Sport Tänakule avakatsel viies aeg Kanepi teekond lõppes Kalju sai mõru võidu, Levadia sattus üliraskesse seisu Hirmuäratav lust ja lillepidu Poolas Enesepiitsutajate tähetund: kes lükkaks kuninga troonilt? Jeets loodab MM-ralli tempoga kohaneda Kius või ebaõnn? Kalju ründajad sattusid bürokraatia ohvriks Tartu Lärmakas jõeäär heidab linnale halba varju (3) Ütle sõna sekka! Tartu järgmise nelja aasta kulutuste alused pannakse paika just nüüd Ihaste ratsakeskus loodab taas jalad alla saada Välismaine maasikas on endiselt kodumaisest kaks korda odavam Vabadus ja uus aeg tulid Eestisse uute maitsetega (3) Laulupeole sõitnud hiidtudeng viipab kätt ja pilgutab silmi (1) Ettevõtlikud tudengid tõid USAst võidu Üle heade mõtete linna kõlab hea muusika Rannu noored said suveks rularambi ja välitegevusala Hooldustöötajad saavad õppida Jõgeval Meelelahutus Koomiks Sudoku

USA pankade aktsionäre tabab rahasadu

3 min lugemist
Bank of America logo. FOTO: Elise Amendola/AP/Scanpix

Kolmapäeval andis Föderaalreserv 34 suurimale pangale loa kasutada kogutud puhvrist üle jäävat kapitali dividendi maksmiseks ning aktsiate tagasiostmiseks. Esimest korda alates 2008. aasta finantskriisist suurendavad pangad dividendi rohkem, kui analüütikud olid ennustanud.

Isegi pea kaheksa aastat pärast finantskriisi ei ole Ameerika Ühendriikide suurpangad vabad oma äranägemise järgi toimetama. Alates 2009. aastast on USA keskpank Föderaalreserv (Fed) teinud suurimatele pankadele regulaarselt stressiproovi ning vastavalt tulemusele reguleerinud nende kapitaliseeritust mõjutavat tegevust. Muuhulgas ei olnud pangad vabad otsustama, kui palju nad võivad aktsionäridele osanikutulu maksta.

«See on suur palgapäev pärast seitset aastat, mil pangandust sunniti paremini kapitaliseeruma,» ütles Bloombergile nõustamisfirma Deloitte juht David Wright, kes omal ajal töötas Föderaalreservis. Föderaalreservi ametnike sõnul on pangad kogunud nüüd piisavalt puhvrit, suutmaks vastu pidada 2008. aasta finantskriisi taolistes vapustustes.

USA 34 suurema panga kapitalipuhver on kasvanud 1,2 triljoni dollarini; 2009. aastal oli see 750 miljardit dollarit.

Investeerimispanga RBC Capital Markets analüütiku Gerard Cassidy arvutuste järgi plaanivad kuus suuremat panka Bank of America, Citigroup, Goldman Sachs, Morgan Stanley, JPMorgan Chase ja Wells Fargo maksta investoritele järgmise nelja kvartali jooksul välja kokku 95–97 miljardit dollarit, mis on umbes poole rohkem, kui lubas aasta tagasi tehtud stressiproov. Ameerika Ühendriikide börsifirmad maksavad dividendi enamasti kord kvartalis.

Viimati maksid suurpangad investoritele nii kõrget dividendi kümmekond aastat tagasi.

Kõik proovi läbi teinud pangad plaanivad maksta järgneva aasta jooksul aktsionäridele keskmiselt peaaegu sada protsenti oodatavast kasumist, mullu maksid nad 65 protsenti.

Pankade aktsiad reageerisid Fedi otsusele mõneprotsendilise tõusuga, sest näiteks investeerimispanga Keefe, Bruyette & Woods (KBW) analüütikud olid varem pakkunud, et «kuus suurt» tagastavad aktsionäridele 78,9 miljardit dollarit ehk kõigest kolmandiku võrra varasemast rohkem, kirjutas Financial Times.

Kõige heldem pank on Citigroup, kes plaanib aktsionäridele järgmise nelja kvartaliga välja maksta 18,9 miljardit dollarit, mis on analüütikute ennustatust 132 protsenti. Praegu maksab pangandusgrupp dividendi 16 USA senti aktsia kohta kvartalis, mis teeb aktsia dividenditootluseks ühe protsendi. Järgmisel neljal kvartalil plaanib ettevõtte maksta omanikutulu kaks korda rohkem ning võib lisaks tagasi osta 15,6 miljardi dollari eest aktsiaid.

USA suurim pank JPMorgan Chase kavatseb alates kolmandast kvartalist suurendada dividendi 12 protsenti, 56 USA sendini aktsia kohta ning osta tagasi 19,4 miljardi dollari väärtuses aktsiaid.

Investeerimisfirma MKM Partners juht ja tuletisväärtpaberituru peastrateeg Jim Strugger ütles telekanalile CNBC, et finantssektori aktsiad tõusevad pärast järjekordset stressiproovi juba teist korda järjest, mistõttu ta ennustab, et pangaaktsiad on tänavuse põhja ületanud. Panganduse aktsiad tegid tubli tõusu pärast Donald Trumpi valimisvõitu, aga sel aastal on see valdkond koguturust maha jäänud.

Ehkki Trump lubas lõdvendada pangandust ja finantsturgu reguleerivaid seadusi, pole Föderaalreservi otsusel lubada pankadel väljamakseid suurendada sellega midagi pistmist.

Investeerimispanga Capital Alpha Partners analüütik Ian Katz ütles Bloombergile, et Föderaalreservi väga soodne raport puhub pankadele tuult tiibadesse.

Trumpi administratsioon kavatseb pehmendada 2010. aastal vastu võetud, finantssektorit reguleerivat Dodd-Franki seadust. «See on veel üks pika mõjuga hea uudis pankadele,» sõnas Katz.

USA rahandusministeerium ja Kongress on teinud ettepaneku stressiproovi tingimusi lõdvendada: näiteks vähendama pankade arvu, mis peavad katse läbi tegema, ning kahandama katsesagedust aastalt kahele.

«Arvan, et põhjus on poliitiline,» ütles ajalehele The New York Times Michigani ülikooli Rossi ärikooli finantsprofessor Nejt Seyun. «President Trump soovib Föderaalreservi mõju vähendada,» lisas ta.

LISALUGU

Buffett juba teise hiidpanga suurim aktsionär

Legendaarse investori Warren Buffetti juhitav investeerimisfirma Berkshire Hathaway on praegu USA suuruselt kolmanda panga Wells Fargo suurim aktsionär. Peagi saab tema firmast ilmselt ka suuruselt teise panga suurim osanik.

Viimases stressiproovis nõustus Föderaalreserv USA suuruselt teise panga Bank of America taotlusega maksta dividendi 48 senti aktsia kohta, mis tähendab dividendi 60-protsendilist kasvu. Lisaks plaanib pank osta tagasi 12,9 miljardi dollari väärtuses aktsiaid. Eelmisel aastal ostis pank aktsiaid tagasi 7,7 miljardi dollari eest.

Berkshire Hathaway ostis Bank of America eelisaktsiaid 2011. aastal, mil pangal oli investorite usalduse taastamiseks hädasti lisakapitali vaja. Viie miljardi dollari suurune tehing sisaldas 700 miljoni aktsia õiguse omandamist hinnaga 7,14 dollarit aktsialt, mis on märkimisväärselt madalam aktsia praegusest hinnast. Eelisaktsiate hind pole vahepeal langenud ega kerkinud.

Kirjas Berkshire Hathaway aktsionäridele kirjutas Buffett, et on valmis vahetama eelisaktsiad lihtaktsiateks, kui Bank of America hakkab maksma dividendi 44 sent aktsia kohta, sest siis saab ettevõte omanikutulu üle 300 miljoni dollari, mille ta kogub praegu eelisaktsiatelt.

Pärast aktsiavahetust kuuluks Berkshireʼile seitset protsenti Bank of America aktsiatest ja tõuseks panga suurimaks aktsionäriks. Praegu on ettevõtte suurim aktsionär 6,6-protsendilise osalusega varahaldusettevõte Vanguard Group, kirjutab The Wall Street Journal.

Artikli autoril on JPMorgan Chaseʼi, Wells Fargo ja Berkshire Hathaway aktsiaid.

Seotud lood
29.06.2017 01.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto