N, 19.05.2022

Hüvasti, Tiiger!

Ahti Kallikorm
Hüvasti, Tiiger!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Me saime kokku 1971. aastal Tartus Tiigi tänava majade vahel. Sina tulid oma meeskonda lapsi valima, nagu tegi ka vastane. Mina olin siis kaheksa- ja sina üheksa-aastane. Sa seisid minu ette oma absoluutselt sirgete valgete juustega, võrkpall puusal, ja küsisid: «Kas tuled minu mansasse rasva taguma?» Muidugi olin nõus, sest rahvastepallis oli Talvo meeskonnas mängides suurim tõenäosus võita.

Tihtipeale tagusime ka jalkat Andres Lunge, Toomas Lunge, Tiina Kottisse, Laine Randjärve, Margus Ansipi ja Eve Usu seltskonnas. Nii kulusid meil ilusad aastad Tiigi tänava hruštšovkade vahel palli tagudes.

Ühel hetkel olime aga pallimängudest välja kasvanud ning avastasime teatri- ja kinokunsti. Asusime etendama tükki pealkirjaga «Tiiger», kus oli kolm kandvat rolli – Talvol, minul ja Heiti Pakul. Dialooge ja monolooge oli ohtralt ning kui ükskord jõudis järg minu pikema monoloogini loomaaia direktorina, oli mul kõik mälust kadunud. Siis aga tõusis Talvo püsti ja esitas peast mulle määratud teksti, nii et publik ei saanudki minu veast aru.

Väga palju aastaid hiljem sõitsin oma töökohast Laagrist Tallinna. Tehes Pärnu maanteelt tagasipööret, märkasin musta vestiga ülikonnas meest vehklemas hääletajate seas nii, nagu keegi teine ei tee. Keerasin vasakule viimasesse ritta, et teha tagasipööre Tallinna, kui minu pilk kohtus selle vehkiva hääletajaga... See oli Talvo!

Need liigutused polnud hääletaja omad, vaid pigem viimases vagunis reisiva aknast välja küünitaja käega liigutused üles-alla. Nii nagu jäetakse igaveseks hüvasti perroonile jäänutega.

Hüvasti, kallis Talvo!

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Elustiil
Tagasi üles