Sisukord
Juhtkiri
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: laulupidu! Hoiame pöialt, et ilma peaks

2 min lugemist
Laulupidu 2014. aastal. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Osaliste jaoks hakkab ime ilmet võtma juba proovides ja nii pealtvaatajate kui tantsijate ja lauljate jaoks avaneb see täies hiilguses tantsupeo etendustel, pühapäevases rongkäigus ning loomulikult lauluväljakul.

Lehte lugedes saate aga piiluda köögipoolele ja mõelda kõigile neile, kes alustasid XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldamist juba hulk aastaid tagasi. Igal laulupeol ootame põnevusega, kuidas on dirigendid ühte põiminud traditsioonid ning uue ja üllatava.  

Tunne ja mõistmine, mida laulupidu ja tantsupidu tähendavad, sünnib iga osaleja peas. «See on lõppematu töö,» ütleb intervjuus Postimehele peadirigent Heli Jürgenson. «Kui õpetaja teeb seda oma kooriga klassis, on see lihtsalt üks laul, aga kui laulad seda suures massis laululaval, seal tuleb päris emotsioon ja mõistmine.» (Vt tänase lehe lisa Arter.)

Kõige toredam on näha lapsi ja noori, kes tõesti tahavad laulupeole ja selle nimel ka proovides pingutada. Ja kui nad on kogenud peo kulminatsiooni, jääb neile tahtmine seda üha uuesti üle elada. Tahtmine on tähtsaim. Et aga nendest paljudest tuhandetest tahtmistest saaks tõepoolest laulupidu, kus on muusikat ja ülevaid tundeid, on vaja dirigentide, õpetajate ja paljude-paljude teiste aegsasti tehtud plaane ja järelejätmatut pingutust.

Seekordsel peol on algusest, laulude valimise tööst alates olnud osalised 17 noort dirigenti. «Et nad näeksid, kuidas pidu tehakse,» ütleb peadirigent Heli Jürgenson. Need ongi inimesed, kes laulupidude tuletungalt edasi kannavad. Need, kelle tahtmisele lisanduvad kogemused ja teadmised, kuidas see Eestit ühte köitev sündmus päriselt tõeks saab.

See ühteköitmine ei piirdu muusika ja tantsuga. Tänasest lehest saate lugeda, mismoodi püütakse tantsupeo elamust edasi anda pimedatele inimestele. Eelnevatel päevadel oleme kirjutanud korraldamise erinevatest aspektidest ja ka näiteks sellest, mismoodi politsei on valmistunud ning kuidas arvestab teiste maade kogemustega selleks, et meil midagi halvasti ei läheks.

Laulupidu ongi alati sündmus, mille korraldamisse on kaasatud väga erinevate elualade inimesed. Kohane on kõiki neid juba tehtu eest tänada ja soovida päris peopäevade õnnestumist.

Muidugi on sedavõrd suure sündmuse puhul neidki asju, mis ei ole läinud päris nii, nagu tahaks, ja nendestki kirjutame. Disainerid näiteks ei ole rahul kujunduselementidega. Kindlasti tasub õppust võtta osutusest, et eilsel vihmapäeval ei oldud piisavalt mõeldud, kus ja kuidas lapsed oma riideid saaksid kuivatada.

Reedene vihm valas tantsupeolised üle esimese etenduse ajal ja ilm oli nuhtluseks ka proove tegevatele lauljatele. Peame pöialt, et täna ja homme peaks peoliste kohal ilmaennustusest paika pigem «vahelduva pilvisusega», mitte «kohati võib olla äikest». Ilmateate järgi tuleb riideid valida, aga ilmal ei tohi lasta tuju rikkuda. Klassikaliste vanainimesejuttude järgi on ju nii ehk naa nii, et laulupeo ajal tuiskab alati – vihm on selle kõrval talutav värk.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto