24 kuuga valminud lipulaev. Kuidas sõidab Volkswagen Arteon?

Vaatan vihmases ja tigedalt külmas Hannoveris verivärsket Volkswagen Arteoni. Uhke auto, teen talle tiiru peale. See võtab üksjagu aega, kuna Arteoni mõõdud ei räägi tagasihoidlikkusest.

Vaata, mis pidi tahad, see pea 4,9 meetri pikkuseks venitatud sõiduk tuletab meelde Passatit – suuremat, sihvakamat, ambitsioonikamat, värvikamat …, aga siiski Passatit. Et asjad oleks klaarid, ütlen kohe, et mulle Passat väga meeldib. Kujustusgeeniuse Walter de Silva looming, üks viimaseid, enne kui ta 2015. aastal Volkswageni kujustuspealiku kohalt erru läks. Mõne teise de Silva tööga võrreldes ehk mitte kunstiteose kategooriasse kuuluv, kuid suurepärane tarbekunst ometi. Harmooniline, väljapeetud ja kaunilt konservatiivne.

Ja nüüd siis Arteon. Päris palju temas tuletab meelde de Silvat, kuid Arteon on joonistatud juba teiste meeste juhtimisel (Tobias Sühlmann, täpsemalt). Ja midagi on sootuks teisiti kui de Silva puhul. Iluvõre kroomjooned – sirged ja loodis nagu Passatilgi, kuid tuletavad oma arvukas esindatuses meelde kõrgepingeliini. Külgvaade on loodud välja mängima mõõdulindiga tuvastatavat. Nimelt on Arteon Passatist ligikaudu kümme sentimeetrit pikem ja telgede vahegi on suurem, kuid Arteon näitab end tunduvalt pikema ja sihvakamana.

Muljet süvendama on tõmmatud laugpärajoon, mis annab autole neljaukselise kupee ilme. Kui teile kerkib silme ette Škoda Superb, siis sealt paralleelide otsimine polegi nii vale. Ja otse tagant vaadates on Arteon hoopis nagu üks kolmas auto. Üldmuljelt väljendusrikas ja kahtlemata meeldejääv. Ta tahab meeldida, ja eelmüügi kohta tilkunud info lubab arvata, et ta meeldibki.

Arteon on loodud Volkswageni lipulaevaks. Võrdlus Passatiga on kohane veel mitmest vaatenurgast. Kõigepealt, oma tehniliselt tuumalt on Arteon kõige lähemal Passatile. Ta sündis mõeldes neile, kes tahaksid midagi Passatist pidulikumat. Kontserni sees oleks lihtne need kliendid juhatada samm edasi noobelmark Audi juurde. Kuid seda ei taha Volkswagen hästi lubada. Enamgi veel – VW bränd on võtnud nõuks mitte loovutada preemiumi poole kiikavaid ostjaid Audile või teistele sakslastele korralikku lahingut andmata. Seega tuleb pakkuda neile kohta lipulaeva pardal.

Arteon asendab mudelirivis 2008. aastast tootmises olnud Passat CCd, kuid kunagise tippmudeli Phaetoni täidlase hiilguse asendamisest on asi kaugel. Et Arteon enda jaoks loodud nišši ära mahuks, kõneldakse plaanidest, et Volkswagenil on kavas Passatit tagasihoidlikumaks tõmmata.

Arteon on saadaval kolmes varustusastmes, millest Eesti poodidesse jõuab kaks, ehk baasversioon ja R-Line. Elegance’i nime kandvat varustustaset meie hinnakirjast kõval häälel väljahüütuna ei leia. Kõik Arteonid on varustatud seitsmekäigulise topeltsiduriga käigukastiga ning võimsamat bensiini- ja diiselmootorit saab ka koos nelikveoga. Ootuspäraselt leiab mootoriruumist kaheliitrised jõuallikad. Diislipõletajad arendavad 150, 190 või 240 hj, bensiinimootorid on saadaval kahes võimsusastmes (190 ja 280 hj). 1,5-liitrine bensiinimootor jõuab müügile sügisel. Proovisõit kinnitas taas, et koostööle jõuallikate ja käigukasti vahel pole midagi ette heita.

Kuidas on lood lipulaeva-tundega? Oleneb, mida oodata. Nagu juba öeldud, pole Arteon Phaeton. Võimsam bensiinimootor liigutab Arteoni «sajani» 5,6 sekundiga, mis ei teeks häbi ka sportautole. Samas tunne on absoluutselt nagu noobelautos – pole tunda ega kuulda pingutust, kõik on sujuv ja ilus. Sõitjateruumile annavad ilme kvaliteetsed materjalid, kuid see on Volkswageni puhul tavapärane. See-eest disainis ei hakkagi silma mõnd detaili, mis poleks-nagu-Passat ja looks ainult Arteonile omase tunde. Midagi oleks võinud olla. See andnuks juurde.

Sõidurežiimid eristuvad ulatuslikult. Kui tahate mugavust – aga palun! Olete sportlikumas meeleolus – vaatame, mis teha annab! Puutetundliku ekraani käivitamiseks ei pea seda puutumagi, piisab, kui sõrm lähedusse tõsta. Ekraanilt leiate slaideri, mille skaala ühes otsas on pehme vedrustus ja teises sportlik trimm. Ja nüüd katsuge sõidu pealt keset liiklust seda slaiderit soovitud kohta nihutada. Ma ei tea, kas insenerid proovisid. Kui jah ja neil õnnestus, siis on nad autoajakirjanikust kõvasti osavamad.

Igatepidi viibelda saab soovi korral palju kulub, sest ka Arteoniga on võimalik viipekäskluste abil suhelda. Volkswageni juhiabid on juba aastaid tööstuse eesrinnas. Kohanduvale püsikiirushoidjale on loogilise jätkuna nüüd antud oskus võtta hoog maha vastavalt liiklusmärkidelt loetule. Ja kurvi lähenedes keerab abimees tuled kurvi valgustama veel enne, kui te rooli jõuate keerata. Ning palju muud head.

Arteon on kokkuvõttes üksjagu omapärasem, kui võinuks eeldada. Ta on välja kukkunud põnev segu püüdlikkusest, kõhklustest, enesekindlusest, praktilisusest ja soliidsusest. Tema arendamiseks ideeautost tootmisküpseks kulus ainult 24 kuud. Mis on autotööstuses napp aeg.