Sisukord
Arvamus
Tänane leht
05.07.2017
Eesti Luurekoordinaatoriks sai vähetuntud diplomaat Eenmad kahtlustatakse kuritegelikus lohakuses (1) Eesti lühiuudised 5.07 Põlenud süürlanna loodab pääseda Saksamaale sugulaste juurde (6) Parimad koolilõpetajad pidutsesid roosiaias Majandus Jagamismajandus vajab vähem riigi kätt Välismaa Vene aktivistid plaanivad Läänemere saartel laagreid (53) Malta eesistumise lõpuks vaieldi, kas suurus loeb (1) Eesti eesistumise tutvustus langes matusepäevale Põhja-Korea sai valmis mandritevahelise raketi Arvamus Peeter Espak: libaliberaalse demokraatia pealetung (14) Taavi Tillmann: suhkrujoogimaks hoiaks ära tuhandeid diabeedijuhtumeid (44) Lauri Tammiste: valdkond, kus Euroopa ootab Eestilt lahendusi (3) Postimees 1917. aastal: Hiiu põllumehe kehv suvi Juhtkiri: saladuste vardja räpakus läheb kalliks maksma (1) Anneli Ammas: leiutajad, teie kord! (1) Lugeja kiri: noorte laulupidu Eesti uueks loojana (2) Kultuur Melchiorid – mõrva lahendamine ja sooritamine Aja auk. Def Leppardi megakallis hüsteeria Nädala plaat. Janek Murdi virvendav kulgemine Kultuuri lühiuudiseid Sport Cavendishi rünnanud Sagan diskvalifitseeriti Eesti meister jälle audis Kontaveidi mängul õigust mõistnud eestlane: koduvilel tennises kohta pole Värske Kontaveit alustas Wimbledoni vallutamist Tartu Korraga vallavanema ja linnapea ametit pidavale mehele terendab kopsakas hüvitis BBC Radio 3 kutsus Tartu koori otsesaatesse Eesti Rahva Muuseumi väliala vajab prisket rahasüsti Kadunud maal legendaarsest rektor Parrotist lõi tema juubeliks särama Signe Kivi: kui vaatajad jäävad üllatuseta, oleme läbi kukkunud Kultuuripealinna tiitli vajalikkus sattus arutelul küsimärgi alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Tammiste: valdkond, kus Euroopa ootab Eestilt lahendusi

2 min lugemist
Lauri Tammiste FOTO: Erakogu

Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteetidest on ehk kõige rohkem tähelepanu saanud digitaalne siseturg, julgeolek ja rändepoliitika, kuid sama tähtsal kohal on ka keskkond ja jätkusuutlikkus. Selline ettenägelikkus on kiiduväärt, kirjutab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.

Kuigi ELi kehtestatud keskkonnaalased ettekirjutused ja nõuded on mõnikord anekdootide aines ja neid tajutakse peavalu allikatena, peab faktidele otsa vaadates tõdema, et kõrgemad standardid on toonud kaasa positiivset mõju ühiskonnale, mida võtame nüüdseks võibolla et iseenesest mõistetavalt.

Näiteks on Eestis paranenud heitmevee puhastamise tõhusus ja märkimisväärselt on paranenud joogivee kvaliteet. Samamoodi on ELi direktiivid meid suunanud ja suunavad võtma keskkonda koormava põlevkivitööstuse kõrval kasutusele taastuvenergiaallikaid.

Eesti koos teiste liikmesriikidega seisab silmitsi veel ühe aktuaalse probleemiga: kuidas minna üle väikese süsinikuheitmega, kliimasõbralikule majandusele?

Pariisi kliimaleppes on sätestatud eesmärk hoida edaspidine globaalne kliima soojenemine alla kahe kraadi. Kui see ülinõudlik sihtmärk ka saavutada, mis eeldab poliitilisi otsuseid, tuleb Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) ja teiste organisatsioonide uuringute järgi riikidel siiski muutuva kliimaga kohaneda.

13. oktoobril kohtub Luksemburgis ELi keskkonnanõukogu, kus valmistutakse ette ülemaailmseteks kliimamuutuste läbirääkimisteks novembris. Ühendriikide hiljutine otsus Pariisi kliimaleppest taganeda on tagasilöök, kuid see ei peata üleilmset liikumist taastuvenergia ja uue kliimasäästliku majanduse poole.

On oluline, et algava ELi eesistumisperioodi jooksul sõlmitaks uued kokkuleppeid Pariisi leppe rakendamiseks ja et edeneks töö kliima valdkonnas – nii heitmekogustega kauplemise süsteemi, kliima- ja energiaalaste jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kui ka kasvuhoonegaasidest mõjutatud maakasutuse muutuse ja metsandust puudutavate dokumentide vallas. Vaid sel juhul saab Euroopa sirge seljaga minna kohtumisele globaalsete partneritega ja oodata neiltki tegutsemist.

Teine keskkonnaprioriteet on ökoinnovatsioon, mis ühendab keskkonna ja majanduse, uued tehnoloogiad ja keskkonnasäästliku ettevõtluse. Võtame näiteks ühekordsed kohvitopsid. Ainuüksi Saksamaal müüakse iga tund 320 000 topsikohvi ja visatakse aastas ära 2,8 miljardit topsi. Paljud neist satuvad ka merre ja muutuvad mereprügiks.

Kuid ringmajandus pakub lahendusi. Uuenduslikke ideid esitleti tänavu noortele mõeldud Negavati energia- ja ressursisäästlikuse konkursi finaalis. Auhinnad läksid meeskondadele, kes otsustasid asendada plastiknõud looduslikega. Esimese koha pälvinud võistkond valmistas ühekordseid nõusid põhust, teise koha saanud tootsid biolagunevaid toidupakendeid taaskasutatud paberist ja puidukiust. Selliseid uusi säästvaid ärimudeleid tuleb tunnustada ja julgustada.

Eesti eesistumisel ongi oktoobrikuu  pühendatud ökoinnovatsioonile, kui leiab aset ka kaks programmeerimismaratoni, leidmaks valdkonda puudutavaid digilahendusi. Samuti plaanib Eesti hoida pildil jäätmemajanduse teema. ELi keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel 13.–14. juulil on käsil keskkonnateemad, sealhulgas eespool mainitud kliimasõbralik majandus ja ökoinnovatsioon. Kohtumise ajal on Rootsi saatkonnas keskkonnavaldkonnas kasutatavate digivõimaluste arutelu, kus jäätmete ja eelkõige plastmereprügi vähendamise võimaluste teemal arutlevad kaasa ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eksperdid.

Kuue kuuga ei saa lahendada kõiki Euroopa probleeme. Üks tarkvaraüritus või nõukogu koosolek ei päästa nähtavasti maailma. Küll võib see aga olla millegi uue ja olulise nurgakivi. Meie lähiajalugu on näidanud, et väikestest asjadest võivadki kasvada suured teod.

Seotud lood
04.07.2017 06.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto