Sisukord
Arvamus
Postimees
06.07.2017
Eesti Metsatöölised kündsid üles muinasaegsed inimluud (20) Laulupidu jäeti ilma 200 000 eurost (12) Ülemiste trammitee ehitatakse väikese jõnksuga Jabur skeem: vastutab alltöövõtja alltöövõtja alltöövõtja (9) Teisele katsele: eraldi nimekiri pigem tuleb (2) Majandus Itaalia päästab maailma vanima panga Koondumisluba jättis pankrotikirve Tere kohale rippuma Välismaa Mesinädalad Trumpi ja Pekingi vahel jõudsid lõpule (1) Piltuudis: kunstiprojekt tervitas G20 tippkohtumist Tajanit liigutas Ratase lubadus migratsiooni pärast muretseda Välismaa lühiuudised Eestlased haarasid europarlamendi oma digijutu lummusesse Arvamus Lugeja kiri: sõbralik soovitus Ott Tänakule (2) Mari Tikan: kas Eesti majades tuleks karta punast kukke? Aivar Reinap: küsi julgelt! (2) Juhtkiri: 21. sajandi orjaturg – õigusteta õigusriigis (13) Ühispöördumine Baltic Pride 2017 toetuseks (12) Postimees 1936. aastal: lõppes Pärnu rahvusvaheline regatta Carri Ginter: alkoholitarbijatest riigiriisujad Läti piiril (9) Toomas Alatalu: kas Stalin toob Venezuelasse rahu? (1) Kultuur Guns N’ Roses – surnult taassündinud? (1) Kui sõiduk on, siis anna gaasi (1) Röntgenipilt uue sajandi Eesti elavikest Klaaspärlimäng pillutab Tartus pärleid Sport Superüleminek: Teppan siirdub superklubisse Infonet määras portaalile mängude külastuskeelu Sikk on MM-rallisid näinud Tänakust ja Märtinist rohkem Saage tuttavaks: Wimbledoni turniiri tõeline staar maandus pressi ette Kontaveit jätkas Wimbledonis võidulainel Sagani karistus küttis kirgi, Aru hiilgas Kuldar Sikk Tänakust: poisist on saanud mees Tarbija Graafik: vaata, millised jooksu- ja kõnniüritused toimuvad juulis Eesti erinevais paigus Postimehe reisikiri Türgist: ehmatav kauplemiskultuur ja hulkuvad kassid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mari Tikan: kas Eesti majades tuleks karta punast kukke?

3 min lugemist
File photo dated 14/06/17 of the fire at Grenfell Tower in west London in which at least 17 people have died. FOTO: Natalie Oxford/PA Wire/PA Images

Londoni korrusmaja tulekahju järel on meilt küsitud, kas Eesti tuleohutusnõuded on piisavad, et tagada meie elanike turvalisus, ja seda ka kõrghoonetes. Võime vastata, et on küll piisavad, kirjutab siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan.

Mari Tikan FOTO: Siseministeerium

Tänavu uuendasime ehitiste tuleohutusnõudeid ning ehkki mõned muudatused on tekitanud vastukaja, näiteks otsus kehtestada rangemad nõuded kõrghoonete elektrikaablitele või kaotada enamikus uutes hoonetes tuletõrje voolikusüsteemide kohustus (vt PM 17.06), loovad meie tuleohutusnõuded õigel järgimisel elanikele hoonetes kaitse tulekahju eest.

Tuleohutusnõuete eesmärk on vältida tulekahju teket. Kui aga hoones tekib tulekahju, peab selle levik olema pärsitud ja inimestel olema võimalus evakueeruda. Samuti peab päästemeeskonnal olema võimalikult ohutu tule levikut piirata ning tulekahju kustutada.

Varem kehtinud ehitiste tuleohutusnõuded olid muutumatud pea 12 aastat ning oma ranguses ja jäikuses said vahel isegi takistuseks innovaatilisemate materjalide või tehnoloogiate kasutamisel.

Muudetud nõuded kehtivad täies mahus vaid uutele ja renoveeritavatele ehitistele. Kui elate või asute hoones, mida pole kavas lähimal ajal ümber ehitada või oluliselt renoveerida (näiteks fassaadi või katust vahetada), siis tuleb teil eelkõige jälgida evakuatsiooni- ja päästetööde läbiviimise nõudeid nii nagu varemgi.

Tuleohutusnõuetest olulisim on hoone sektsioneerimise nõue. Hoone tuleb jagada osadeks, kus ühes osas tekkinud tulekahju korral jääb tuli, suits ja kuumus just sellesse ossa ning levik hoone teistesse osadesse on takistatud. Igale sellisele osale on vastavalt hoone otstarbele (eluhoone või avalik-ühiskondlik hoone) määratud tules vastupidamiseks ajalised parameetrid.

Eestis peab hoones paiknev tuletõkkesektsioon oma omadused säilitama vastavalt kas 30 minutit või kuni kaks tundi. Inimestele annab see võimaluse hoonest väljuda ja päästjad saavad kohale jõudes oma tööd teha. Päästeinspektori nõue paigaldada hoonesse tuletõkkeuksed pole mitte tema enda suva, vaid väga oluline eeldus inimelude päästmiseks. Järgmise aasta jaanuarist hakkab kehtima nõue, et sellised uksed peavad lisaks tulele ja kuumusele takistama ka suitsu levikut hoones.

Hooneid tuleb soojustada selliselt, et tulekahju korral ei tekiks lisaohtu seal viibijate elule ja tervisele. Tule kiire levik oli nii Londoni, Dubai kui ka Bakuu suurte korrusmajade tulekahju puhul põhjustatud terve fassaadi ulatuses kasutatud ja valesti paigaldatud põlevatest materjalidest.

Eestis ei ole lubatud ühegi kõrghoone soojustamiseks põlevat materjali selliselt kasutada ja paigaldada. Meil tuleb kõrgemate kui üheksakorruseliste hoonete puhul kasutada välisfassaadi soojustamiseks ainult mittepõlevat materjali. Kui sellest madalamate hoonete puhul soovitakse mingil määral kasutada vahtplasti või muud põlevat materjali, peab tule levimise takistamiseks kasutama tuldtõkestavaid vaheribasid, nagu määrus nõuab.

Kiireks tegutsemiseks tulekahju korral on oluline roll sellest teada andvatel süsteemidel, mis peavad hoones viibijatele andma võimalikust ohust kohest infot. See on ääretult oluline just hoonetes, kus võib viibida korraga palju inimesi, kes hoonet ei tunne, näiteks kaubanduskeskustes, haiglates või büroohoonetes.

Nõuded on põhiosas jäänud samaks, mõnel juhul on muutunud teavitussüsteemide kirjeldused või mõistete nimetused. Olemasolevaid teavitussüsteeme ei pea hakkama muutma, välja arvatud juhul, kui võetakse ette hoone renoveerimine või ümber ehitamine.

Tulekahju või selle ohu korral peab iga inimene saama ohukohast turvaliselt eemalduda. Selleks peavad väljumis- ja evakuatsioonipääsud olema suitsu- ja kuumusevabad ning vajalikult tähistatud.

Pärast paari tulekahju, kus inimesed hukkusid, sest neil polnud võimalik suletud vaheuste tõttu evakueeruda, kehtestasime nõude, et kortermajade kõiki ühises kasutuses olevaid uksi peab saama avada seestpoolt võtmeta. Isegi kui investeering tundub ühistutele suure väljaminekuna, on muudatuste eesmärk siiski elude päästmine ja sellisena tulekski seda võtta.

Londoni korrusmaja põlengu järel kirjutas Postimees, et Eestis ei pea alates jaanuarist enamikus uutes hoonetes enam tuletõrje voolikusüsteeme paigaldama. Voolikusüsteemid on mõeldud tulekahju kustutamiseks selle algstaadiumis hoones viibivate inimeste poolt. Uue määruse kohaselt ei tule tuletõrje voolikusüsteemi enam paigaldada näiteks hotellidesse, haiglatesse, raamatukogudesse ja kaubanduskeskustesse.

Sisekaitseakadeemias 2014. aastal valminud analüüs näitab, et selliste voolikusüsteemide rajamiseks ja ülalpidamiseks tehtav kulu on kordades kallim kui neist saadav võimalik tulu ning ühtegi inimelu selliste voolikusüsteemidega päästetud pole. Samas jätsime voolikusüsteemi nõude kehtima rohkem kui kaheksakorruselistes hoonetes ning tööstus- ja laohoonetes.

Nimelt näitab päästeameti statistika, et ainult neis hoonetes kasutatakse neid süsteeme tulekahjude korral eesmärgipäraselt ning tänu sellele on vähenenud varakahjud. Koolidesse ja lasteaedadesse ei pidanud juba varem kehtinud määruse kohaselt selliseid süsteeme paigaldama. Kui nüüd mõni hoone omanik soovib voolikusüsteemist loobuda, saab ta seda teha koostöös kohaliku omavalitsuse ja päästeametiga. Kui aga soovitakse nimetatud süsteeme edasi kasutada, siis takistusi selleks pole.

Ära pole aga kaotatud nõuet projekteerida hoonetesse nn sprinklersüsteeme ja märgtõusutorusid. Viimased on hoonetes asuvad torustikud, mis on täidetud veega ja mille külge saavad päästjad oma voolikud tulekahju kustutamiseks ühendada. Seega jäävad veesüsteemid meie hoonetesse alles, kuid need on pigem abimeesteks päästjatele ja abiks ohutul evakuatsioonil hoone kasutajatele.

Seotud lood
05.07.2017 07.07.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto