/nginx/o/2015/11/04/4661513t1hf0cc.jpg)
Väide, justkui tuleks Euroopa Liidu õigusest lagi sellele, kui suurt kogust alkoholi võib enda tarbeks üle piiri tuua, on vale. Samuti on vale kasutada väljendeid «lubatud kogus», «lubatud määr» või «piirang», kirjutab TÜ Euroopa õiguse dotsent, vandeadvokaat Carri Ginter.
2016. aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku rekordarv, 10,17 miljonit reisijat ja Eesti on põhjanaabriteele endiselt populaarne sihtkoht. Alles mõni päev tagasi ilmus uudis, kuidas osa nendest Eesti-Läti piiri ületades jaanipühade puhul trahvi sai. Väidetavalt tõid nad kaasa sellise alkoholikoguse, mis ületas kehtestatud piirmäära.
Üks Euroopa Liidu eesmärke on sisepiirideta kaubandus. Seetõttu on direktiivi eesmärk lihtsustada, mitte raskendada aktsiisikauba piiriülest liikumist. Sellest ka esmapilgul üsna ekstreemsena tunduvad eeldatavad «omatarbekogused». Kui sul on autos piiritusjooke 10 liitrit, kangendetud veini 20 liitrit, veini 90 liitrit ning 110 liitrit õlut, eeldatakse, et see kulub enda tarbeks. Sama kehtib tubakatoodete kohta.
Direktiivist ei tulene niisiis piirmäära, mille ületamisele järgneb vältimatult trahv. Vastupidi – üldine eeldus on, et see 110 liitrit õlut kulub igal juhul enda tarbeks. Ja seda iga autos viibiva täisealise isiku kohta.
Eestlane astub sama reha otsa seni, kuni reha katki läheb. Maksimumkoguste jutt ei ole ideena uus ega originaalne. Prantsusmaa võttis kasutusele pelgalt kogusekriteeriumi ja seda iga sõiduauto, mitte iga isiku kohta. Euroopa Komisjon hages Prantsusmaad, väites, et selline lähenemine on keelatud, ja seljatas prantslased Euroopa Kohtus 2013. aasta kevadel. Kohus otsustas, et pelgalt kogusel põhinev piirang on ebaseaduslik.
Niisiis peab piiri peal valvav ametnik olema valmis tegema põhjaliku menetluse ja võtma arvesse asjaolusid, nagu isiku äriline seisund, põhjuseid, miks ta kaupa oma valduses hoiab, aktsiisikauba asukohta või kasutatavat veoliiki, kõiki seotud dokumente ja kauba laadi. Vaevalt peeti selline arutelu piiril kinni peetud soomlastega. Kas soomlane, rääkimata eestlasest, peab alati reisima koos sõpradega, kes vajadusel oleksid valmis kohapeal tunnistama tema joomisharjumusi või seda, et ees seisab suurem grillipidu?
Aastaid tagasi ütles Lõuna prefektuuri juht, et Tartu on politseinikele parim treenimislaager, sest alati leidub mõni erksam juuratudeng, kes mõne nüansi lõpuni vaielda soovib. Arvestades sündmuste kulgu Läti piiril, võime lähitulevikus oodata meeleolukaid kohtuprotsesse, kus üliõpilased ja sõbrad tunnistajatena oma alkoholitarbimise kohta ütluseid annavad. Nii annavad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased peagi oma panuse ka maksu- ja tolliameti töötajate treeningusse.
Euroopa siseturu püha eesmärk on suurendada konkurentsi ja kaubandust, parandada tõhusust ja kvaliteeti ja tuua tarbijateni soodsamate hindadega tooted ja teenused. 16. mail peetud kõnes nimetas peaminister Jüri Ratas 500 miljonit tarbijat ühendavat Euroopa siseturgu üheks suurimaks saavutuseks. Lätlased annavad nende eesmärkide saavutamisse oma sisuka panuse. Ikla Super Alkos saab kasti õlut kätte üheksa euroga. Arvestades eesseisvat aktsiisitõusu ei ole midagi ebaseaduslikku ega imestamisväärset selles, et soomlased ja suur osa lõunaeestlastest korraldavad oma peod, juubelid ja pulmad Lätist toodud alkoholiga.
Piirikaubanduse kasv annab hea ajendi äri laiendamiseks ja tõuke Ikla regiooni majanduslikule õitsengule. Lähipäevil avavad eestlased Valkas suure riidepoe. Oodata võib ka ehituspoodi, ilusalongi, peopindu ja hambaravikabinette. Kus kliente, seal äri. Selles valguses peab riigikogu asuma otsima maksuametile lisaraha, et põõsastes valvamiseks uusi patrulle mehitada. Lätist ostetud riideid ja saadud iluravi piiril siiski ära korjata ei saa.
