Sisukord
Arvamus
Postimees
07.07.2017
Eesti Seekord rõhutakse laadamelule Norman Aas: vahel tundub, et rahal on limiit, aga reeglitel mitte (4) Palju värve Palju käsitööd Keskerakonnas kraageldi jälle Jõulisem sekkumine rändekriisi Uus Eesti kaart: 15 linna, 64 valda (31) Majandus Konkurentsiamet ühendaks võrguettevõtted (4) Välismaa Trump, Putin ja Erdoğan kütavad Hamburgi tippkohtumisel pinged üles (1) Trump kiitis Poolat ja manitses Venemaad Politsei peab Hamburgis terroriohu kõrval taltsutama ka protesteerijaid Arvamus Mihkel Mutt: Eesti ajaloo traumapunktis (81) Valdo Randpere: me ei vaja magamistuppa suurt venda nõu andma (16) Juhtkiri: Trumpi pateetika Poolas (19) Postimees 1938. aastal: rahvusvahelises kaubanduse olukord Henrik Roonemaa: jumal tänatud, beebiga on kõik hästi Noor koorijuht: mina jään, kui mu ametit väärtustatakse (2) Sigrid Kõiv: ettevõtjad, üheksakümnendad on läbi! (3) Kultuur Päris unenäomäng pärast proovi Vananemine, mis võib olla ilus ja mitte üldse kibe Sport Raevukas algus Florat ei päästnud Kontaveidile teises ringis ülimalt muljetavaldav võit Manchester United soetab Belgia superstaari Wimbledoni raputas rätikusaaga – noorelt fännilt kisuti suveniir käest Wimbledoni kadalipp: lemmikmängija nägemiseks tuleb järjekorras olla 40 tundi Muhu Väina regatt seilab 60 aasta juubeli puhul Riiga Fotod: NHLi tippmehed toodi eestlastele koju kätte Tartu Nädalavahetus toob suurüritusi, arvestada tuleb liikluspiirangutega Sundliitmisest priid: valitsus kinkis Nõole ja Luunjale iseseisvuse Idanaabrid elektrišokirelva omamisest: «Venemaal teisiti ei saa.» (1) Amme Rock raiub Gunnar Grapsi kivisse Koolijuhte pahandab linna palgapoliitika (1) Magistritöö: erikoolist tulnud lapsel on keeruline sulanduda tavaellu Enriko Talvistu: kuidas arsti juurde saab? Vajame rõõmsat Eestit – mida rohkem lapsi, seda rohkem rõõmu (1) Lapse põnev elu – hobused, jäälõikus, vaatide pigitamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Noor koorijuht: mina jään, kui mu ametit väärtustatakse

2 min lugemist
XII noorte laulupidu "Mina jään" FOTO: Erik Prozes

Selleks et säiliksid laulupeod ja koorilaulu traditsioon, tuleb koorijuhi ametit väärtustada ja õiglaselt tasustada, leiab koorijuhtimise tudeng Laura Kruusamäe. 

Mind hämmastab iga laulupeo eel see, kui enesestmõistetavaks peavad meie riigitegelased selle peo toimumist ja püsimajäämist. Laulupidu on ju osa Eestist, see on meie kaubamärk maailmas ning oleme selle üle uhked, seisab ühes paljudest Postimehes ilmunud artiklitest, kus võtsid laulupeo teemal sõna mitmed poliitikud ja ühiskonnategelased.

«See (laulupidu) ongi meie julgeoleku- ja rahva püsimise garantii.» (Andres Anvelt) «Seda lugu kirjutavad iga kord kõik osalejad paremaks, suuremaks ja täiuslikumaks, aga ta ei saa kunagi päriselt valmis.» (Kalle Palling) «Eestlased on õigustatult uhked oma rahvuskultuuri pärandi üle. Üheks eredaks tahuks selles kultuuripärandis, mis on kujundanud meie rahvuslikku identiteeti ning omab ka olulist ühiskondlik-poliitilist tähendust, on laulupeoliikumine, üks meie «laulva revolutsiooni» liikumapanevaid jõude.» (Aadu Must) «Ma usun, et laulu- ja tantsupeod kestavad seni, kuni kestab eesti rahvas.» (Mart Helme)

Mul on hea meel, et sõna võtnud inimesed väärtustavad laulupidu kui eestlaste identiteedi keset. Või vähemalt tundub, et väärtustavad. Aga heidame pilgu olukorrale, mis praegu eesti koorimuusika maastikul valitseb.

14. märtsil saatis Eesti Koorijuhtide Liit riigikogu kultuurikomisjonile kirja, milles on kirjeldatud eesti koorimuusika kitsaskohti. Üks peamisi probleeme on dirigentide tasustamine. Koorijuhtimise eriala üliõpilasena läheb see teema mulle väga korda.

Vastavalt 2016. aasta kevadel korraldatud küsitlusele, millele vastas 353 koorijuhti, on dirigendi keskmine netosissetulek viis eurot tunnis. Arvestades fakti, et dirigent on oma ala tippspetsialist, kes on saanud vastava hariduse, on niisugune tasu väga väike. Tihti makstakse koorijuhile ümbrikupalka, sest kodanikualgatuse tulemusena tekkinud kooridel pole võimekaid rahalisi toetajaid ning riigipoolseid toetusi koorijuhile palga maksmiseks lihtsalt ei ole.

Niisugune rahateenimisviis pole koorijuhile jätkusuutlik, sest see ei taga sotsiaalseid garantiisid, raskendab pangalaenu võtmist, pensioni kogumist jne. (Kiri on kättesaadav Eesti Kooriühingu kodulehel.)

Noortest sõltub Eesti tulevik ja laulupeotraditsiooni püsimajäämine. Muusikaakadeemia tudengina võin öelda, et meie eriala üliõpilastel on tahe koorimuusikaga tegeleda ja valdkonna arengule kaasa aidata. Samas on väga ebaõiglane, et peame muretsema selle pärast, kas me selle ameti esindajatena majanduslikult toime tuleme.

Eestis on mõned koorid, kellel on võimalik dirigendile õiglast palka maksta, kuid need on pigem erandlikud ja maapiirkondades neid peaaegu pole.

Loodan südamest, et probleemi lahendamiseks on võimalik midagi ette võtta ja riigilt selleks toetust saada. Loodetavasti kasvab siis ka koorijuhtimise eriala tudengite arv, sest kvalifitseeritud tööjõudu on sellel erialal praegu vähe, eriti väljaspool Tallinna.

Minu bakalaureuseõpingud lõpevad järgmisel kevadel, ent praegu pole ma kindel, kas saan tulevikus erialasele tegevusele pühenduda. Jah, ma armastan muusikat ja oma lauljatega koos musitseerimist, samuti tahan anda panuse koorimuusika arengusse ja laulupeotraditsiooni säilimisse, kuid niisugune seis koorimuusika maastikul muudab ebakindlaks ning paneb mõtlema ka mõne teise eriala omandamisele, et tagada tulevikus majanduslik stabiilsus.

Kui tuleviku Eestis on koorijuhi amet väärtustatud ja õiglaselt tasustatud, siis luban, et mina jään. Kui saame kinnitust, et meie tööd hinnatakse, siis küllap jääb ka laulupidu.

Seotud lood
06.07.2017 08.07.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto