/nginx/o/2017/07/06/6864587t1h8c1d.jpg)
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump külastas Poolat ja pidas Varssavis Krasiński väljakul rahvale kõne. Ehkki ei midagi rabavat, on see visiit ometi ajalooline. Nagu iga Ühendriikide presidendi külaskäik siiakanti. Arvestades ameeriklaste rolli piirkonna julgeoleku tagamisel, jälgiti iseäranis Ida-Euroopa riikides Trumpi esinemist suure tähelepanuga.
Võib tõesti öelda, et pettumust ta ei valmistanud. President Trump ei üllatanud millegi meeldejäävaga, aga õnneks ka mitte ebameeldivaga. Viimast näikse tema puhul endiselt peljatavat, kuid mida aeg edasi, seda vähem. Kõvasti pateetikat, loosunglikke lauseid, kauneid kiiduavaldusi – Trump oli, nagu Trump ikka. Lisaks sai ta osa kuulajaskonna heakskiitvatest hüüetest ja skandeerimistest («USA! USA!» ning «Donald Trump!»), mida ta kahtlemata nautida oskab, isegi kui see on olulisel määral lavastatud.
Trump märkis ära seiku Poola ajaloost, heroiseeris vastupanu läbi aegade, rõhutas paavst Johannes Paulus II ajaloolist tähtsust. «Ameerika armastab Poolat ja Ameerika armastab poola rahvast. /…/ Ma pole täna siin ainult vana liitlast külastamas, vaid ka selleks, et Poolat esile tõsta. /…/ Poola elab ja õitseb hoolimata kõigist katsetest teid alla suruda.» Võib arvata, et ka esineja suhtes kriitilisel poolakal oli seda kõike kena kuulata. Seda näitas ka kõne esmane vastuvõtt kohalikus meedias.
Poolakad kuulsid niisiis palju positiivset, samas polnud kõne retooriliselt kuigi kandev, kui võrrelda näiteks Barack Obama kõnega Tallinnas aastal 2014. Ning Trumpil polnud ammugi tuua nii jõulist sõnumit Balti riikidele kui George W. Bushil 2005. aastal Riias, kus ta vabandas Ühendriikide rolli pärast Teise maailmasõja järel, mõistes sisuliselt hukka oma eelkäija Franklin D. Roosevelti tegevuse Jalta konverentsil, kui Balti riigid jäeti Nõukogude Liidu koosseisu.
Samas kõlas Trumpi kõnest läbi küllaltki jõuline näpuviibutus Venemaa suunal: «Kutsume Venemaad üles lõpetama destabiliseerimistegevust Ukrainas ja mujal ning mitte toetama Süüria režiimi.» Venemaal valitses Trumpi valimisvõidu ajal ja järel mäletatavasti üsna suur eufooria ning Ida-Euroopas väljendati seetõttu esiti mitmesuguseid hirme. Samas on ameeriklased piirkonna julgeolekusse jõuliselt panustanud ja panustamas ning Trumpi Poola visiit on selles kontekstis märgiline.
Kindlasti tasub jälgida, mida toob G20 tippkohtumine Saksamaal, just seetõttu, et Trump kohtub oma ametiajal esimest korda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Selle kohtumise avalikkuse ette jõudvad detailid võivad olla küll napid, aga arvestades kahe suurriigi jäiseid suhteid, palju kõnekamad kui üks kuum sõnarohke ülistuskõne.
