Selge ilm ja sirge teelõik – liiklusõnnetuse retsept

FOTO: Graafika: Kristiina Ojala

Selle aasta jooksul on Eestis liikluses elu kaotanud 22 inimest, neist kolm Tartumaal. Eelmisel aastal oli samal ajal hukkunuid 32. Viimaste aastate statistika järgi hukkus liikluses kõige vähem inimesi 2015. aastal – 56.

Politsei statistikast selgub, et kõige sagedamini juhtub liiklusõnnetusi selge ilmaga ja sirgetel teelõikudel. Suur osa õnnetusi leiab aset pärast tööpäeva lõppu, mil inimesed kiirustavad koju ja liiklustihedus on kõige suurem. 

39 protsenti kõigist liiklusõnnetustest juhtub sõidukite kokkupõrkel ja 24 protsendi avariide puhul sõidetakse otsa jalakäijale.

Kõige rohkem saab liiklusõnnetustes surma jalakäijaid. «Jalakäija on kõige haavatavam liikluses osaleja. Kokkupõrkes sõidukiga on tagajärjed jalakäijale alati kõige raskemad,» rääkis maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Maria Pashkevich.

Ohtlikud lõigud

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi magistrandid Olev Abel, Annika Laumets, Andre Tättar ja Indrek Värva panid kõik liiklusõnnetused ajavahemikus 1990–2014 kaardile. Sellelt on võimalik vaadata, millistel Eesti teedel on kõige rohkem liiklusõnnetusi juhtunud.

Maanteeameti uuringu andmetel kasutab 71 protsenti juhtidest mootorsõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni.

Tartumaal on ohtlikem teelõik Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Tiksoja-Uhti lõik. Järgneb Jõhvi-Tartu-Valga maantee lõik Tartust Külitseni.

Üks liiklusohtlikumaid kohti Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel oli Mäo ristmik, mis 2010. aastal renoveeriti. Tänu sellele on 2010.–2014. aastal olnud Mäo ristmikul vaid kaks avariid. Remont läks maksma umbes 30 miljonit eurot. 

Tänavu on remonditöid alustatud Tartu-Põltsamaa teel Käreveres, kus tööde eesmärk on samuti muuta liiklus ohutumaks. Remondi käigus muudetakse tee 2+1 suunaliseks. «Liiklusolukord muutub seal kindlasti sujuvamaks ja ohutumaks,» ütles politseiametnik Madis Soekarusk.

Kõrvaline tegevus roolis

Olenemata remonditöödest ja kiiruskaameratest oli mullu liikluses hukkunute arv taas suurem kui aasta varem. Pash­kevich ütles, et 75 protsenti liiklusõnnetustest on põhjustanud sõidukijuhid.

Maanteeameti läbi viidud küsitlusele vastanutest 71 protsenti juhtidest kasutab mootorsõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni. «Halb trend,» ütles Soekarusk. 

Igasugune kõrvaline tegevus rooli taga hajutab juhi tähelepanu. Isegi sõitmise ajal söömine võib juhi tähelepanu mujale viia.  

«Hukkunute arv on statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemiseks väike, kuid kannatanute vanuse põhjal võib väita, et kõige sagedamini sattusid 2016. aastal õnnetustesse just 18–25-aastased noored,» sõnas Maria Pashkevich. «Reeglina juhtub õnnetus erinevate riskifaktorite kokkulangemisel,» lisas ta. 

Madis Soekarusk sõnas, et sellises vanuses liigutaksegi rohkem ringi ja seetõttu on ka sõitmist rohkem. Veel lisas ta, et noored juhid on saanud äsja juhiloa ning neil puudub elu- ja sõidukogemus.

Vaata Tartu ülikooli magistrantide koostatud täielikku kaarti aadressil onnetused.ut.ee.

08.07.2017 11.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto