Sisukord
Arvamus
Postimees
12.07.2017
Eesti Tšetšeen Salauddin kaitses Eesti suursaadikut (11) Autopõlengu Õismäel põhjustas ilmselt süütamine Ernits: Olga ja Oudekki pole viimast sõna öelnud (3) Ühinemispartnerid süüdistavad Palamuset pettuses Majandus Rahumaa lubab kvaliteetset, klassikalist ja suurematele numbritele mõeldud aluspesu Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Leedu valitsuse võimalikus langemises võib süüdistada metsa (1) Trumpi vanim poeg sattus Vene-skandaali Eesti sätib ELi rahanduse purjeid Märgid eesistumisest – digikuppel ja saunalava Arvamus Ülle Leis: sibularõngaste sündroom ehk Tõlge Eesti moodi (5) Ele Loonde: kas meie läheks sõtta? (17) Juhtkiri: vaktsineerimisvastaste ühiskonnaohtlik hoiak (24) Postimees 1939. aastal: Eesti suvituslinnades on käes hooaja kõrghetked Ahto Lobjakas: G20 järelmid – maailm autopiloodil (7) Einar Lillo: mõistuse ja mõõgaga Euroopa Liidu relvadirektiivist Erkki Bahovski: väärtused. Mis need õieti on? (7) Sport Nadal pakkis maratoni järel asjad Naeratus, mis lummas jalgpallimaailma Kaul rühib tippu Balta ja Kontaveidi innustusel Legendaarne Vladislav Tretjak õpetas Eesti koondise esiväravavahti Tartu Video: Tartu tagurpidimajas hakkad iseendaski kahtlema (1) Staadioni tänava kõnnitee remonti hinge pidades oodata ei tasu Kuivanud õunapuu Hillar Palametsa aias kannab vilja Sundliidetavad vallad on otsustanud ette võtta kohtutee Vigurdav ilm muudab heinateo talunikele keeruliseks Droonifotod ja -video: Tatra orus suurel maanteel käib sõit juba kuu aega nagu kuristiku serval (4) Raske rattasõit püüab osalejaid alati üllatada Keskaegne tartlane hoidus veest ja hambapesust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: väärtused. Mis need õieti on?

2 min lugemist
Vladimir Putin ja Donald Trump. FOTO: Evan Vucci/AP/Scanpix

USA president Donald Trump ei unustanud Varssavi kõnes väärtusi. «Ameeriklased, poolakad ja Euroopa riigid väärtustavad üksikisiku vabadust ja suveräänsust,» ütles president.

Trumpi kõnes oli meile palju positiivset – et Poolale ei tunginud kallale 1939. aastal mitte üksnes Saksamaa, vaid ka Nõukogude Liit; et Varssavi ülestõusu nurjumisel 1944. aastal oli suur osa Punaarmeel ja et USA seisab NATO viienda artikli taga.

Ent sellegipoolest ei saa ma lahti tundest, et suurim probleem kolmnurgas Trump, Euroopa Liit ja Venemaa on ikkagi küsimus, kuidas tõlgendada sääraseid mõisteid nagu «väärtused», «demokraatia» ja kasvõi Trumpi mainitud «suveräänsus».

Pärast Teist maailmasõda said USA ja Lääne-Euroopa ühtemoodi – väikeste nüansiliste erinevustega – neist mõistetest aru. Trumpi saabumisega Valgesse Majja olukord muutus. Suur osa Ida-Euroopast, Venemaa ja USA mõistavad demokraatiat, suveräänsust ja väärtusi omavahel pigem sarnasemalt kui Euroopa Liit. Ehkki Ida-Euroopa kuulub ka enamalt jaolt Euroopa Liitu, on just Poola ja Ungari küsimus ajanud nad Brüsselist eemale.

Euroopa Liit põhineb jagatud suveräänsusel, mis tähendab, et teatud aladel on liikmesriigid loovutanud oma otsustusõiguse riigiülesele institutsioonile. Säärane kontseptsioon on olemuslikult vastuvõetamatu nii USA-le kui ka Venemaale. Rahvusvaheline koostöö saab nende arvates seisneda üksnes bilateraalsete lepingute sõlmimises ja vajadusel – eriti Venemaa puhul – neid lepinguid ka lahti öeldes. Riikidevahelist koostööd dikteerivad riikide huvid, mitte jagatud suveräänsus või jagatud väärtused.

Seesama tõdemus – huvid väärtuste ees – on praegu Eesti päästerõngas. Trump võis kohtuda üle kahe tunni Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid ei saa üle ega ümber asjaolust, et USA erinevad huvid välistavad lihtsalt koostöö või détente Venemaaga. Sama võib muidugi öelda ka Venemaa kohta. Ent see Eesti päästerõngas on hetkelise tähendusega. Mis juhtub siis, kui USA ja Venemaa huvid langevad kokku?

Euroopa Liit aga on jõudnud teelahkmeni. Bulgaaria mõtleja Ivan Krastev võrdleb oma uusimas teoses «After Europe» Euroopa Liitu kunagise Austria-Ungariga, kes pidi lahendama küsimuse «kuidas on võimalik ühendada erinevate ideaalide ja traditsioonide rahvuslikke eripärasid sellisel viisil, et igaüks neist saab jätkata oma elu, samal ajal piirates piisavalt oma rahvuslikku suveräänsust tegemaks võimalikuks rahumeelse ja efektiivse rahvusvahelise koostöö».

Krastevi järgi on rändekriis pannud selle koostöö Euroopa Liidus tõsiselt proovile. Ent küsimus pole üksnes immigrantides. Küsimus on ka nende väärtuste jõustamises. Peale selle, et Euroopa Liit, USA ja Venemaa saavad väärtustest erinevalt aru, saavad nad aru erinevalt ka sellest, kuidas neid jõustada.

Jõustamine eeldab ikkagi mingisugust sunniaparaati. Nii USA-l kui ka Venemaal on see olemas. Euroopa Liidul on sunniaparaat üksnes sisemiseks kasutamiseks ja seegi logiseb. Väärtusi ei saa tõsiselt võtta, kui neid ei toetata seaduse karmusega. Olgu selleks siis Euroopa Liidu seadused või rahvusvaheline õigus. Kui Poola, Ungari, aga ka Türgi suunas viibutab Brüssel näppu, ent on pehme Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas või ka Nord Stream 2 peale, siis jäävadki väärtused, demokraatia ja suveräänsus üksnes sõnadeks.

Seega ei maksaks süüdistada väärtuste mahakäimises vaid Trumpi ja Putinit. Trumpiga manifesteeris väärtuste teisejärgulisus end ehk kõige tugevamalt, kuid probleemid olid olemas varem. Ja see teisejärgulisus üha süveneb.

Seotud lood
11.07.2017 13.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto