Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
12.07.2017
Eesti Tšetšeen Salauddin kaitses Eesti suursaadikut (11) Autopõlengu Õismäel põhjustas ilmselt süütamine Ernits: Olga ja Oudekki pole viimast sõna öelnud (3) Ühinemispartnerid süüdistavad Palamuset pettuses Majandus Rahumaa lubab kvaliteetset, klassikalist ja suurematele numbritele mõeldud aluspesu Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Leedu valitsuse võimalikus langemises võib süüdistada metsa (1) Trumpi vanim poeg sattus Vene-skandaali Eesti sätib ELi rahanduse purjeid Märgid eesistumisest – digikuppel ja saunalava Arvamus Ülle Leis: sibularõngaste sündroom ehk Tõlge Eesti moodi (5) Ele Loonde: kas meie läheks sõtta? (17) Juhtkiri: vaktsineerimisvastaste ühiskonnaohtlik hoiak (24) Postimees 1939. aastal: Eesti suvituslinnades on käes hooaja kõrghetked Ahto Lobjakas: G20 järelmid – maailm autopiloodil (7) Einar Lillo: mõistuse ja mõõgaga Euroopa Liidu relvadirektiivist Erkki Bahovski: väärtused. Mis need õieti on? (7) Sport Nadal pakkis maratoni järel asjad Naeratus, mis lummas jalgpallimaailma Kaul rühib tippu Balta ja Kontaveidi innustusel Legendaarne Vladislav Tretjak õpetas Eesti koondise esiväravavahti Tartu Video: Tartu tagurpidimajas hakkad iseendaski kahtlema (1) Staadioni tänava kõnnitee remonti hinge pidades oodata ei tasu Kuivanud õunapuu Hillar Palametsa aias kannab vilja Sundliidetavad vallad on otsustanud ette võtta kohtutee Vigurdav ilm muudab heinateo talunikele keeruliseks Droonifotod ja -video: Tatra orus suurel maanteel käib sõit juba kuu aega nagu kuristiku serval (4) Raske rattasõit püüab osalejaid alati üllatada Keskaegne tartlane hoidus veest ja hambapesust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vigurdav ilm muudab heinateo talunikele keeruliseks

2 min lugemist
Niidetud hein tuleb enne vihmasaju saabumist kiiresti pallideks kokku rullida. FOTO: Sille Annuk

Tänavune heinategu nõuab talumeestelt head ajaplaneerimist ning kiiret tegutsemist. Tõntsa talu peremehe Lauri Kõressaare sõnul on sel aastal heinategu keeruline, kuna vihma on palju. «Paneme kokku viimast heina, mis ilusa ilmaga tehtud sai,» ütles ta.

Heinategu on seda lihtsam ja kiirem, mida võimsam on kaarutusmasin, selgitas Kõressaar. Tema sõnul kasutatakse talus heinategemisel muljurit, mis murrab kõrre kolmeks või neljaks ja purustab kapillaarid, tänu millele on võimalik heinakõrtest vedelik välja suruda.

Kaarutamisel kuivab hein poole kiiremini: käsitsi heina tehes tuleks see vähemalt nädalaks päikese kätte kuivama jätta, kaarutades saab heina kuivaks juba nelja-viie päevaga. Kui hein on kuiv, moodustatakse vaalud ja rullitakse need kokku pallideks. 

Kallis ja aeganõudev

Eelmisel aastal Alam-Pedjale toodud 51 šoti mägiveisest on kasvanud 75-pealine kari, kes elab looduskaitsealal mõnusat elu.

Eelmisel aastal läks heinategu päris aia taha, kuna luht, kus pallid kokku korjamist ootasid, oli ohtra vihma tõttu vee all.

Looduskaitseühingu Kotkas juhatuse liikme Robert Oetjeni sõnul võetigi loomad looduskaitsealale rohuniitjateks, sest sadade hektarite korras hoidmisele kulub palju raha ja aega. Ta ütles, et igal aastal läheb mitmeid tuhandeid heinapalle raisku, kuna need sisaldavad suures osas tarna (sooheina – toim), mis ei maitse loomadele ega ole toitev.

«Nad söövad seda viimases hädas,» ütles Oetjen. Kuid niitmata ei saa ka jätta, sest muidu kasvab looduskaitseala võssa ja see segab loomade, lindude ja isegi kalade elutsemist. Tänu šoti mägiveiste abile tuleb luhti vähem niita ning nii läheb ka vähem heina raisku. 

Heina on vaja

Esimesel juulil heinategu alustanud Oetjeni sõnul käib töö ilmast hoolimata. Kuigi vihmane ilm segab vaalude rullimist pallideks, on osa heinast tehtud. Oetjen ütles, et loomadele on talveks arvestatud umbes tuhat palli heina.

Eelmisel aastal läks heinategu päris aia taha, kuna luht, kus pallid kokku korjamist ootasid, oli ohtra vihma tõttu vee all. Seetõttu tuli heinapallid osta. Oetjeni sõnul on väiketalunikel raske, kuna moodne tehnika on kallis ning väikese koguse heina tegemiseks pole mõistlik seda soetada. Samuti on üsna kulukas heinapalle osta. 

Oetjeni sõnul valmistab lisaks heinateole peavalu ka kari ise. «Noored pullid lähevad teisele poole jõge, kus hein lopsakam, ja siis helistab vallavanem ja ütleb, et meie kari kiusab naabrimeest,» ütles ta muiates. 

Šoti mägiveised on väga jäärapäised: kui hommikul tuleb loomad käru peale ajada ja üks pull sinna minna ei taha, siis kulub Oetjeni sõnul selleks pool päeva, et kari lõpuks luhale saada. 

Šoti mägi­veised elavad Alam-Pedjal, jahutavad end Pedja jões ja naudivad lõunasööki vabas looduses. FOTO: Sille Annuk
Seotud lood
11.07.2017 13.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto