Eesti käsitööratas Viks = topeltraam + topeltdisain

Velonia rattafirma tuntuima mudeli Viks panevad kokku (ja saadavad laia maailma) vaid kolm meest: Indrek Narusk, Kristo Riimaa ja Tarmo Maibak. Esiplaanil on uusim mudel, terasest raami ja 27,5-tolliste jooksudega Viks GT versioon «RAW». Sellest paremal Viksi esimese aastapäeva puhul valminud ainueksemplar «Anniveloversary». Viksiga sõidab näiteks Briti moedisainer Sir Paul Smith, laulja Tommy Cash ja kuuldavasti ka ühe Euroopa kuningakoja liige. FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Tallinna külje all on üks väga aulik kruusatee. Selle lõpus, otse suure paekivihunniku ja pooleldi lammutatud Chrysler Grand Voyageri taga on üks töökoda, kus ehitatakse rattaraame, mis jalgratasteks komplekteerituna röövivad suurel kiirusel ja hulgakaupa disaini- ning rattaentusiastide südameid. Ja põhjusega!

Tellijale Tellijale

Selle hämmastava jalgratta sünnis on ainuisikuliselt süüdi Indrek Narusk. «Olen hariduselt mehaanikainsener ja läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle ühte metalliettevõttesse. Istusin seal põhiliselt arvuti taga ja vedasin jooni, kuni ühel hetkel sai sellest siiber. Lahkusin päevapealt,» meenutab Narusk.

«Hakkasin siis sõbraga inseneridele mõeldud veebikeskkonda arendama ja kui see valmis sai, otsustasin sellest ärist taanduda. Miks? Sest ma teadsin juba 13-aastaselt, et kunagi hakkan ma jalgrattaid ehitama,» ütleb Narusk. Ja olgem ausad, sellest lausest kumab läbi ühelt poolt määratu enesekindlus ja teisalt justkui leppimine peaaegu jumaliku ettemääratusega – täpselt sama moodi nagu Rootsi superautode tootja Christian von Koenigseggi puhul…

Olgu saatusega kuidas on, igatahes jõudis Narusk 2012. aasta talvel äratundmisele, et tema elust on puudu lahe linnaratas. Ja nii hakkaski ta joonistama. «Esialgu kritseldasin paberil ratta silueti. Kuna tulemus meenutas mootorratast, mõtlesin, et äkki ma ei panegi seda sadulatoru sinna raami keskele,» meenutab Narusk. «Aga siis peaks ju raam olema eriti tugev? Aga kui tagaratta jaoks on nagunii kahte toru vaja, siis miks neid üldse kokku tuua? Las siis jäädagi kaks paralleelset toru! Ja 20 minutiga oligi ratas valmis.»

Pärast arvutis 3D-mudeli loomist pani Narusk ideeratta pildi Facebooki. «Kõik ütlesid, et «Oo ei, nihukest raami küll teha ei saa!» ja et «Sellise rattaga pole võimalik sõita!». Mõtlesin, et juba puhtalt kiusu pärast pean ma ta valmis tegema. Kasvõi ühe!»

Üks esimestest Viksidest, mille eesmärk oli ennekõike tõestada, et topeltraamiga jalgratas on võimalik ka päriselt valmis ehitada. Sõprade ja disainihuviliste pealekäimisel sündisid esimesed viis ratast, siis veel mõned ja… FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Aga nagu internetiga ikka, kipuvad asjad seal laiali kanduma. Õige pea kirjutasid Viksist juba suuremad disainisaidid ja justkui ei kusagilt oli tekkinud viis tellimust – kaks sõpradele ja kolm esimestele välismaistele klientidele.

Vaid viis aastat hiljem jäädvustab Arter 306. Viksi sünni. Tema eelkäijaist on Eestisse jäänud vaid umbes 30. Suurem osa Viksidest veereb hoopis Saksamaa, Hollandi, USA ja Austraalia teedel, ent kliente on olnud ka Bermuudalt ja Filipiinidelt.

14.07.2017 17.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto