Sisukord
Tartu
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita (24) Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (4) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus (6) Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest (2) Aasta koolitaja on hooliv innustaja Krister Kivi USAs ⟩ Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Los Angeleses Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu (1) KOHALIK VAADE ⟩ Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole (1) Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama (4) Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem (3) Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja (2) Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… (3) Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle (9) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu (3) Fookus JULGEOLEK ⟩ Lõhenenud Malis pole loota kiiret lahendust JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt (4) Sport Spordi lühiuudised Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Pommservi puhul unusta õpitu ning lihtsalt reageeri Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda (1) Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku (1) Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele (2) Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem (1) Kiri: tulge ometi mõistusele! (2) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Patsiendi murest sai teadus

3 min lugemist
Hambaarst Ene-Renate Pähkla (keskel) juhendab kord nädalas hambaraviüliõpilaste igemehaiguste praktikumi. Esiplaanil tegelevad patsiendiga neljanda kursuse tudengid Janet Jürimaa ja Stephanie Akermann (paremal). FOTO: Sille Annuk

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

Tellijale Tellijale



Igemeravi eriarsti Ene-Renate Pähkla aprilli algul kaitstud doktoritöö keskendub igemepõletike ehk parodontiidi ravi tõhusust mõjutavatele teguritele. Pähkla ei ole ainult teadlane, vaid ka tegevarst, ja seepärast on tema teadus väga praktilise loomuga.

Aeg, mil arvati, et igemepõletikud tekivad mingitel seletamatutel põhjustel ning inimesel kukuvad täiesti terved hambad suust välja ei tea miks, ei olegi väga kaugel.

Alles 1980. aastate lõpul jõuti hambaarstiteaduses üksmeelele, et peamisteks igemepõletiku tekitajateks on mikroobid.

«Mikroobide hulk suus on tohutu, neid on üle 700 liigi,» ütleb Pähkla.

Igemepõletiku eripära võrreldes mõne teise põletikuga on see, et mikroob on hamba ja igeme vahel moodustuvas biokiles otsekui vangis. Ja kuna inimene ise oma igemevagu puhastama ei pääse, siis vallandavad kurjemad mikroobiliigid nõrgema immuunsüsteemiga inimestel kergema või tugevama põletiku.

Kõiki puudutav

Ene-Renate Pähkla ütleb, et igemehaiguse tekkimine sõltub 20 protsendi ulatuses inimese suu mikrofloora kooslusest, 50 protsendi ulatuses patsiendi geneetilisest eelsoodumusest ja 20 protsendi ulatuses suitsetamisharjumusest.

Inimesed teavad sellest kõigest vähe. Kui kellelegi öelda «parodontiit», siis tundub talle, et see puudutab vaid üksikuid inimesi, neid, kel on hambad väga koledad.

«Tegelikult on igemepõletiku levimus ääretult suur, selle sagedus on sama, mis näiteks hambaaukudel ehk kaariesel – niisiis haarab see kuni 80 protsenti elanikest,» sõnab Pähkla.

Osal inimestel pole kaebusi ja igemehaigus avastatakse alles arstivisiidil panoraamröntgeni tegemisel. Teised patsiendid märkavad hammaste pesemisel igemete veritsust, pakitsust, halba hingeõhku ja hambavahede tekkimist küll, kuid ei pööra sellele tähelepanu.

Pähkla ütleb, et suud haaranud igemepõletik võrdub tegelikult peopesasuuruse haavandiga. «Kui inimesel oleks nii suur haavand jala peal, siis ta küll ei lepiks sellega,» räägib arst.

Haigus asub arenedes juba luid kahjustama ning mõjutab inimest tervikuna. See ei ole enam ei lokaalne ega esteetiline probleem, vaid võib soodustada reuma, reumatoidartriidi, ateroskleroosi, infarkti ja insuldi teket.

Patsiendi kogemus

Patsient Mae Uri ütles, et tema oli oma veritsevate igemetega hädas aastaid. «Ja eks ma nühkisin siis neid muudkui pesta,» räägib Mae Uri. «Nüüd tean, et turses ja veritsevate igemete jõuga harjamine ei ole sugugi õige.»

Siis sai Mae Uri oma raviarstilt suunamise parodonto­­loogi Ene-Renate Pähkla juurde, kes tegi talle põhjaliku suuõõne ülevaatuse, diagnoosis igemehaiguse ning täheldas koguni mõne hamba liikumist.

Mae Uri lisab, et ravi ei olnud ei odav ega mugav – hammas hamba haaval puhastas arst mehaaniliselt tema igemetaskuid, võttes ette korraga mitte enam kui veerand suust. Järgnes tabletikuur. «Arst jälgis mu paranemist järjepidevalt pool aastat,» kõneleb Uri. «Nüüd olen oma hammastega päris rahul ja käin end kuulekalt näitamas igal aastal.»

Mae Uri lisab, et tal on kahju, et teda varem igemehaiguste arsti juurde ei saadetud, ning tahab teistele inimestele omast kogemusest öelda, et hammaste tervishoid ei tähenda mitte ainult hambaaukude parandamist, vaid on hoopis laiem teema.

Pähkla ütleb, et varane haiguse diagnoosimine ongi eduka ravi alus. See toob inimesele ka vähem väljaminekuid ja ebamugavusi.

Oma doktoritöös püüdis Pähkla üles leida neid, kes haigestuvad sagedasti ehk riskipatsiente. «Kõigepealt on need suitsetajad,» kommenteerib ta. Suitsetajate igemehaigused alluvad ravile halvasti ning kui inimene tahab igemehaigusest kindlasti pääseda, siis tuleks tal suitsetamisest loobuda või veel parem, mitte kunagi suitsetama hakata.

Ka leidis Pähkla, et haigete emade lapsed on igemehaigustele vastuvõtlikud ja siin ei ole põhjus mitte ainult geneetikas. Lapsed on ohustatud ka ema süljest mikroobide ülekandumise või ema valede hügieeniharjumuste tõttu.

Hambad korda tasuta

28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto