Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (28) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun (1) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (1) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tarmo Pikner: haldusreform on muutumas «naabrist parem» võistluseks

2 min lugemist
Tarmo Pikner FOTO: Erik Prozes

Kolumnist Tarmo Pikner kirjutab, et haldusreform hakkab muutuma naabri ületrumpamiseks.

Valitsusvastutajate palju promotud omavalitsusreformi esimene tõsine tagasilöök ehk Loksa linna (Kuusalu vallaga) sundliitmata jätmine on andnud kogu protsessile uue raamistiku – «naabrist parem».

Kuigi poliitkiibitsejad kordavad nagu ühest suust, et küllap tulid keskerakondlastest haldusreformi vedajad Loksa rahva (loe: keskerakondlase Värner Lootsmanni) soovile vastu, võib tegelik elu olla hoopis teistpidine.

Nimelt, võib-olla leidsid Kuusalu valla juhid, et neil on asjaajamisest teistsugune arusaam kui linnapea Lootsmanni korruptsioonihõnguline tegevus Loksal. Kui 2005 oli Loksa vald juba Kuusalu külge kleebitud, siis Loksa linn oleks liig mis liig ning selle ärahoidmiseks suudeti keskerakondlaste selja taga lobistades hoiduda Lootsmanni tumedate varjude langemisest tublidele kuusalulastele. Ehk siis: las Kuusalus olla parem kui naabritel Loksal.

Kõige eredamalt väljendub «naabrist parem»-sündroom saarte puhul. Kui Saaremaal on oodata riigi esimest ja ainukest ülemaakondlikku omavalitsust (heureka!), siis naabersaarel Hiiumaal on hoopis teised lood. Hiidlastega on see jama, et nemad peavad tegema teisiti kui naabrid saarlased. Kuidagi ei jõuta kokkuleppele, mitu Hiiu valda üks Hiiumaa ikkagi välja kannatab.

Hiiu valla nimeline kooslus (mitte Tallinna küljealune Hiiu, vaid juba varem Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel tekkinud) keskusega Kärdlas on püüdnud kõigest väest vasallriike Käinas, Emmastes ja Pühalepas ahvatleda ühinemisele. Käinaga see lõpuks õnnestus, ülejäänutega mitte. Emmaste ja Pühalepa lähevad kohtusse demokraatiat päästma.

Olles väheke kursis emmastelaste hingeeluga, on oodata piinarikast kohtuteed ja tuleb märkida, et asja eest. Kui Emmaste vald on toimetuleku näitajate poolest üks tublimaid riigis, siis volikogu liikmel on tuline õigus küsida: miks ma ei saa rahva poolt valituna demokraatlikke toiminguid teha, kui 80 protsenti elanikest on iseseisvuse poolt?

Viimased maavanemad on riigi esindajatena agaralt saaresuurust omavalitsust toetanud. Eelmine neist murdis selle kallal hambad, näis, kuidas praegusel maavanemal läheb. Või nagu lausus rootslasest uushiidlane Ulf Johansson hiiu murrakus (Maaleht 6.07.2017): suurt visiooni on vaja ja Hiiumaal pole gotlandiseerumisest pääsu – üks saar, üks omavalitsus.

Tegelikkus on selline, et hiidlaste vastuhakk haldusreformi seadustele tuleneb nende omapärast, õigemini rahvuslikust mitmekesisusest: odratolgused ei taha midagi kuulda kohvilähkritest ja märahiidlased hobuhiidlastest. Mis siis veel rääkida läätserokameestest ja pätakavallameestest. Niisiis, las naabritel Saaremaal olla parem.

Vesihiidlastel on aga hoopis raske elu: neid tahetakse merre ehitatavate tuulikutega (Hiiu madala tuulepark) Saaremaa poole puhuda, ähvardades hiidlased saarlasteks tembeldada.

Julgen avaldada hiidlastele rõõmusõnumi: kõigepealt, ärge uskuge taastuvenergia subsiidiumidest (mida me kõik vapralt maksame) elatuvate rantjeede mesijuttu taastuvast energiast. Taastuvenergiat pole olemas! No lihtsalt ei ole, see sai juba seitsmenda klassi füüsikatunnis selgeks: energia ei teki ega kao (ega taastu), vaid muundub rahaks, mida jaotatakse ühest taskust teise.

Kaldun arvama, et ühel heal päeval saab hoo sisse enneolematu majandusharu – uusmetalli kokkuost. Ja tuugenid taotakse atradeks! Ning siis on hiidlased jällegi paremad kui naabritest saarlased, olgu neil siis üks või mitu Hiiu valda.

PS. Vabandan oma füüsikaõpetaja ees energia jäävuse seaduse omavolilise täiendamise pärast, aga nõukaajal ei räägitud midagi turumajandusest, ammugi selle kõverpeeglitest.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto