/nginx/o/2017/07/19/6908411t1hd1a8.png)
Kuigi numbrite järgi on taimekaitsevahendite kasutus Eesti põldudel viie aasta jooksul pea viiendiku tõusnud, kinnitavad põllumehed, et keegi ei hakka vabatahtlikult põllule rohkem mürki panema, sest juba praegu kulub nende eelarvetes kaitsevahenditele kopsakas summa. Küll aga on mürkide kasutus praegustes majandus- ja ilmaoludes paratamatu.
«Põllumajandustootjad jagunevad kaheks – tavatootjad, kes on 50 ja rohkem aastat toimetanud keemiaga, ja teised, kes üldse keemiat ei kasuta,» räägib Tartumaal aastaid teraviljakasvatusega tegelenud Üllar Kaaver, kes on ise püüdnud taimekaitsevahendite kasutamisel pigem stabiilset joont hoida. «Võib-olla on kemikaalide kasutus meil natuke suurenenud, aga seda just ilma tõttu, mis nõuab suuremat panustamist. Möödunud aastal näiteks saagilootust sisuliselt polnudki, kõik algas peale juba kevadise põuaga. Kuna tänavu on vihma natuke tulnud, on juba saagile väike lootus,» sõnab Kaaver.
