Sisukord
Uudised
Postimees
21.07.2017
Eesti Raamatupidaja abi elas varastatud rahaga pillavat elu Nestor soovitab Krossil oma võlad likvideerida (1) Koolipapa kihutab vanas kabrioletis (1) Poisi peks algas solvamisest (6) Majandus Analüütikud soovitavad Tallinki aktsiat pigem osta Analüüs: neli võimalust, mis juhtub Tallinkiga (3) Välismaa McCain võitleb agressiivseima ajukasvajaga (1) Taani major: Iraagi sõdurid on vormist väljas ja mõnikord pilves Iraagi tõlk: ISISe tagasilöömine on olnud puhas õnneasi (2) Saksa vanuritekodus taaselustub sotsialismiaeg Iraaki saadetud instruktorid peavad ka Hello Kitty kotiga meeste sõdurioskusi lihvima Kaitsekulutuste kärpimine ajas presidendi ja kindrali lõplikult tülli Arvamus Tõnis Oja: kas Tallink tirib börsi põhja? (1) Henrik Roonemaa: Rain räägib hullu juttu, aga tal on õigus Juhtkiri: Tallinna ideedeturu masendavalt tühjad letid (1) Raul-Allan Kiivet: haigekassale antakse lisaraha koos üle jõu käivate ülesannetega (7) Mart Kivastik: spordimehe hing (2) TTÜ emeriitprofessor küsib: miks soovib Eesti jääda ELi eesistujana anonüümseks? Kultuur Kujurid armastavad kõige enam kaslasi Vaata võõrale otse silma Sõda, mida tunned iga rakuga (2) Sport Spordi lühiuudised Cretu peab kehastuma malemängijaks 20-aastane vutikoondislane lõpetas karjääri FIA sõitis F1 tiimidest üle 2017 Eesti fänni EMil - sugugi mitte ulmeline unistus U18 koondis läbi Kullamäe silmade: kes on uus Metstak, kes Schortsanitis ja kes pullimees? Tartu Jõhvi-Tartu maantee ääres käib äri ohu piiril Raatuse koolimajast jäävad alles vaid seinad (1) Ämmaemand uuris, kuidas tunnevad sünnitustoas end mehed (1) Lapsed saavad valimisõiguse, kuid nad ei huvitu poliitikast (4) Viimased märgid tondilossist peaks kaduma augustis Kinnikasvavad paisjärved läbivad puhastuskuuri Talud lükkavad pühapäeval väravad valla Rattaentusiastid pedaalivad Petersoni radadel Tartust Riiga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kinnikasvavad paisjärved läbivad puhastuskuuri

2 min lugemist
Melliste paisjärv loodetakse enne triatloni algust puhtaks teha, et võistlejatel oleks parem ujuda. FOTO: Kristjan Teedema

Mäksa vallavalitsuse arendus­spetsialis­ti Mart Keerutaja sõnul on Melliste paisjärv vohavate veetaimede tõttu suures ulatuses muutunud. «Ujumisring tõmbas nii kokku,» sõnas ta. Ühtlasi märkis ametnik, et probleemi tõsidusele on viidanud ka kohaliku triatloni korraldajad Trismile’i klubist.

Trismile’i juht Margus Püvi kinnitas, et nad otsustasid tiheda taimestiku tõttu võistluse formaati muuta: ühisstardi asemel lastakse ujujaid vette ükshaaval iga 15 sekundi järel. «Seepärast võtab start aega kaks tundi,» täpsustas ta.

Eeldatavasti ulatuvad Melliste järve hoogsa kinnikasvamise põhjused mitmekümne aasta tagusesse aega, mil ümbruskonnas hariti praegusest märksa aktiivsemalt maad ning seetõttu sattusid väetised järve. Nähtavasti on reostus kogunenud enim paisu ümbrusse, sest seal vohab taimestik eriti jõudsalt.

Probleemi tuum

Mart Keerutaja märkis ka, et Melliste järves kasvab taim, mis hulbib vee pinnal ning takistab valguse pääsemist alumistesse kihtidesse.

Keerutaja on aga veendunud, et praegusel ajal satub veekogusse märksa vähem lisatoitaineid, sest lähedal asuvad elamud on korralikult ühendatud kanalisatsioonivõrku ning põllupidamine kahanenud. Ta oletas, et kui järve puhastada, peaks see edaspidi märksa paremas seisukorras püsima.

Puhastustöödeks kasutab ettevõte masinat, millega saab taimi nii niita kui kaldale vedada.

Keerutaja rääkis, et lähiajal on kavas järves taimestikku niita ning tõsta vabanev mass kaldale. Esimest korda tehti seda eelmisel aastal. Seda, kas järgmisel aastal peaks niitma ka kolmandat korda, ei osanud arendusspetsialist veel öelda.

Lisaks Melliste järvele on kavas niita seitsme kilomeetri kaugusel asuvas Võõpste paisjärves. Seal keskendutakse puhastustöödel kohtadele, kus inimesed rohkem ujumas käivad. Et koht oleks suplejatele nauditavam, viidi Võõpste rannaalale hiljuti ka värsket liiva ning paigaldati päästerõngad.

Mõlemat järve niitva osaühingu Preisor juhataja Peep Reismann rõhutas, et taimed kasvavad kõikides järvedes, sest kui taim juba vees on, siis sinna ta ka sureb, seal kõduneb ning uusi toitaineid vabastab. Seepärast peetaksegi niitmist üheks tõhusamaks kinnikasvamisvastaseks meetodiks, sest sellega eemaldatakse veest märkimisväärne kogus biomassi.

Allpool veepiiri

Kui Tartu Postimees nädala keskpaigas nimetatud järvesid uudistamas käis, ei paistnud kaldalt nende seisukord kuigi hull. Mõlema kaldaäärsetes osades võis lisaks roole ja hundinuiadele silmata kardheina ja penikeelt, mida rahvasuu kutsub lihtsalt vetikateks. Aga järvede keskkohas näis veepind olevat puhas.

Reismanni sõnul näivadki järved pealtnäha paremas seisus olevat, kui need tegelikult on. «Kui ujuma minna või paadiga sõuda, siis jäävad taimed kohe ette. Nad kasvavad allpool veepiiri,» selgitas ta.

Puhastustöödeks kasutab ettevõte masinat, millega saab taimi nii niita kui kaldale vedada. 

Kahe järve puhastamine läheb maksma ligi 10 000 eurot.

Seotud lood
20.07.2017 22.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto