Sisukord
Tänane leht
Tänane leht
22.07.2017
Eesti Loomalapsed ootavad vadereid Keemiarelva ohvrid tõmbavad tähelepanu Vaid nädal on jäänud teleteenuse valimiseks (1) Haiglad kahtlevad haigekassa raporti tulemustes (2) Haigekassa sõlmis lepingu neilt raha välja petnud arsti firmaga (5) Välismaa Mokenid riskivad kala püüdes eluga Hiina-Vene poliitmäng Läänemerel (14) KOHALIK VAADE: Ühtsus on üha vähem ühtne Ülimoodne Hiina sõjalaev osaleb õppustel Läänemerel (1) Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: kui õitses putkamajandus Heelia Sillamaa: kes kaitseb meid Poola maasikate eest? (20) Juhtkiri: naeratav Eesti on veel kaugel (7) Andres Adamson: «eestimeestest» Postimehe algusaegadel (1) Uus lootus Karmi ütlemisega kindral Edasi 1972. aastal: olümpiakoondisse! Simsoni julgustükid õhus ja Venemaal (3) Jelena Skulskaja: me tahame uskuda õnnelikku lõppu (2) Sport Spordi lühiuudised Sildaru kahekordset saltot MK-debüüdil käiku ei lase Kergejõustikuportaal: Rasmus Mägi on maailma kolmas tõkkejooksja Mees, kes ei kannata vaba aega Mart Soidro: viiekümne aasta tagune tegu Tarbija Postimehe test: sääsetõrje kui kesksuve populaarseim parfüüm? (2) Arter Horoskoop Gheorghe Creţu: eestlased oskavad silma vaadata Rekordarv eestlastest amatööre Tour de France’il Kairi Leivo – naine folgiköögist Muhu, Itaalia ja Skandinaavia ühes köögis koos Filmiarvustus: «Pöörased» – sobiv allameetrimeestele Mööda sadamakaid üles või plärtsuga vette! (1) Ei tea, mida oma eluga edasi teha – guugelda! (1) See reis meenub isegi pärast surma (3) Vihma sajab! Võtame siis mõnuga! Ilona Leib: Suvi, mida ei tulnud (1) Matkavarustus minimalistidele. Kuidas hoida kokku ruumi ja kaalu arvelt? V nagu Vaimustav. Aegumatut autoklassikat: BMW M3 (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eakatel jäävad riigi raha eest hambad korda tegemata

4 min lugemist
Enamik Eesti hambaarste pole nõus riigi poolt pakutud hindadega tööd tegema. FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Kuigi tänavu kerkis eakatele mõeldud hambaravihüvitis pea neli korda, ei saa paljud pensionärid seda hammaste parandamiseks kasutada, sest hambaarstid pole nõus riigi pakutud tingimustel töötama. Nüüd plaanib sotsiaalministeerium hakata suuremaid kliinikuid survestama.

«Mul tuli plomm välja ja ma helistasin mitmesse kohta, aga mulle öeldi, et neil haigekassaga lepingut ei ole,» rääkis Tartus elav pensionär Jüri Horunži (70). Nii Tartu linnavalitsuses kui ka haigekasssas asja uurinud mees sai teada, et riigi kehtestatud hindadega on Taaralinnas nõus tööd tegema vaid mõni arst. «Terve suure linna peale on kuus arsti. Kas te kujutate ette, millised järjekorrad tekivad?» sõnas ta.

Ühes kohas pakuti talle aega augusti lõpuks, teises sai ta jutule pärast nädalast ootamist, sest ta võeti n-ö vahele.

«Kui ma veel lehest lugesin, et sotsiaaldemokraadid võitlevad suhkrumaksuga rahva tervise eest, siis mul kargas viha üles, et mis asja. Kui te rahva tervisest hoolite, siis tehke nii, et see seadus töötaks, mitte nii, et hambaarstid sisuliselt streigivad,» oli Horunži nördinud.

Mehe sõnul on ta riigile tänulik, et eakate hambaravihüvitis tõusis selle aasta alguses 19,18 eurolt 85 euroni, aga «kogu seda tsirkust ja jama poleks vaja». Horunži sõnul sobis talle ka seni eakatele kehtinud kord, kus pärast visiiti tuli esitada haigekassale arve ja hüvitis kanti kontole. «Ma teadsin konkreetselt, kuhu ma lähen ja mis ma teen, aga nüüd on jama ja ma pean uue arsti otsima,» rääkis Horunži.

Probleemid alles ees

Hambaarstide liidu juhi Marek Vingi sõnul on tohtrid mures, et eakad ei saa enam kasutada neile mõeldud hüvitist. «Hüvitisesumma tõus oli igati tervitatav algatus, ainult see ei jõua pensionärideni,» rääkis Vink.

Paljud hambaarstid pole sõlminud haigekassaga vastavat lepingut, sest sel juhul peaksid nad töötama haigekassa kehtestatud piirhindade järgi, mis Vingi sõnul ei kata tegelikke kulusid. Nii on juba praegu haigekassaga lepingu sõlminud arstid ots otsaga kokkutulemiseks olnud sunnitud kehtestama viieeurose visiiditasu.

Hambaarstide hinnangul läheb eakate olukord uuest aastast veelgi keerulisemaks, sest siis muutub senine proteesihüvitise maksmise kord. «Proteesihüvitis muutub siis samasuguseks jaburuseks nagu praegune täiskasvanute hambaravihüvitis,» on Vink veendunud.

Selle aasta lõpuni kehtib kord, kus arst esitab patsiendile riigi toetuse võrra väiksema arve ehk 300-eurose proteesi eest maksab inimene ise vaid 40 eurot ja arst arveldab haigekassaga ise. Vingi sõnul hakkab uuest aastast kehtima piirhindade süsteem ja inimene peab otsima arsti, kes on haigekassaga lepingu sõlminud.

Vingi sõnul ei saa hambaarstid lepingut sõlmida, sest välja käidud piirhinnad ei kata tegelikke kulusid. Proteese valmistavaid laboreid aga ei saa riik hambaarsti sõnul survestada. «Nad ei saa neile öelda, et tehke poole hinnaga, sest laborit see ei huvita, kuigi haigekassa tahab, et 200-eurone protees tehakse valmis 150 euroga,» rääkis Vink.

Arusaamatud hinnad

Praegu käivad läbirääkimised proteesihüvitisega soetud hindade üle, kuid Vingi kinnitusel ei võta haigekassa neid tõsiselt. «Nad lajatavad meile Exceli tabeliga vastu paremat ja vasakut põske ning sellepärast me advokaadi võtsimegi, et nad meid tõsiselt võtaksid,» sõnas Vink.

Hambaarste esindava advokaadi Martin Kruusi sõnul ei avalikusta haigekassa neile piirhindade aluseks olevaid andmeid ega ka metoodikat. «Kui küsisin, kuhu jääb piirhindade puhul kasumikomponent, siis haigekassa ütles, et see on keelatud, samas on riik terve hambaravisektori lükanud erakätesse,» rääkis advokaat.

Vingi hinnangul on tekkinud jabur olukord, kus arst peab endale töökoha loomiseks võtma pangast laenu ja selleks on vaja äriplaani, mis näitab kasumit. «Samas haigekassa ütleb, et kasumist me ei räägigi,» lisas ta.

Arsti sõnul põhjendab haigekassa proteesihüvitise seni hästi toimivast korrast loobumist sellega, et patsientide taotluste läbivaatamine on tülikas ja ajamahukas. Hambaarstide liit tegi ettepaneku, et kliinik hakkab ise haigekassaga arveldama, kuid see pakkumine lükati tagasi.

Haigekassaga juba enam kui aasta piike murdnud tohtrid on keskendunud nüüd piirhindade muutmisele, et oleks võimalik ilma kahjumita töötada.

Samas tunnistavad nii Vink kui ka Kruus, et haigekassa ise on ilmselt samuti sundolukorras ja hindade muutmiseks eriti ruumi ei ole.  

Riik survestab arste

«Kuna hambaravis on täielikult eraturg, siis on süsteemi sisse kirjutatud, et lepingus osalemine on vabatahtlik,» rääkis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE). Ta lisas, et kohe algusest oli  ka teada, et mitmes maakonnas ei pruugi koheselt leiduda ühtegi arsti, kes oleks nõus haigekassaga lepingut sõlmima.

«Praegu on täiesti katmata Kärdla, Viljandi ja Rakvere, aga hiljemalt aasta lõouks on ka seal lahendus olemas,» sõnas minister. Kui ükski kohalikest arstidest lepingut ei sõlmi, siis hakkab ministeerium rääkima läbi riiklike hambaraviosutajatega teenuse osutamiseks maakonnakeskustes. Näiteks on nii Viljandi kui ka Hiiumaa haigla riigi omanduses. «Meil on juba riiklikke hambaraviteenuse osutajaid, näiteks Tartu Ülikooli kliinikum või Lääne-Tallinna Keskhaigla. Nii et juhul, kui praegused hambarastid ei ole valmis taskukohast teenust pakkuma, võtab riik selle ülesande enda kanda,» sõnas minister. 

Ministri sõnul ei tohiks järgmisel aastal eakatel tekkida mingeid probleeme proteesihüvitise saamisel. «Riik hüvitab proteese ligi kaheksa miljoni euro eest aastas. Kui mõni hambaarst ütleb, et ta pole valmis riigiga lepingut sõlmima, et eakas saaks teenust soodsamalt, siis tasub tõsiselt kaaluda hambaarsti vahetamist,» lisas ta.

Ossinovski sõnul on täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise puhul  tegemist seaduseandja poolt kehtestatud süsteemiga, mis põhineb samal loogikal nagu rahastatakse tervishoidu tervikuna. «Piirhinnad on kehtestatud vastavalt metoodikale, et võimaldada võimalikule paljudele võimalikult head tervishoidu. Avatud arvega ei ole võimalik tervishoius majandada,» selgitas minister.

Kehtestatud piirhinnad vaadatakse ministri sõnul üle vastavalt haigekassa üldisele metoodikale. «Ei ole mina kohanud ühtegi eriala, kes oleks õnnelik haigekassa hindade üle. Loomulikult me hoiame neid kontrolli all ja piirame,» lisas ta. Samas ei välistanud minister, et juhul kui mõne raviteenuse hinna kehtestamisel on eksitud, siis vaadatakse need ümber. 

«See et kõikide erialade esindajate sõnul peaksid haigekassa hinnad olema kaks korda kõrgemad, ei ole mingi uudis,» lisas ta. Ministri sõnul pole riigil kunagi olnud soovi, et uue korraga liituksid kõik hambaarstid. «Need, kes profileerivad end kallima teenuse osutajana, turistidele, saavad rahulikult edasi toimetada,» väitis ta.

HAIGEKASSA KOMMENTAAR

Liis Hinsberg
Haigekassa avalike suhete esindaja

Jälgime juba 2017. aasta algusest hambaravi teenuse osutamist, sh piirhindasid. Oleme valmis muutma kõiki piirhindu, mille osas 2017. aasta esimese poolaasta andmed näitavad hindade muutmise vajadust.

Seejuures on oluline rõhutada, et peale üksikute teenuste piirhindade tuleb vaadata ka kogu teenuste paketti tervikuna – kas selliste piirhindadega on raviasutuse kulud kaetud. Valime lähtuvalt sotsiaalministeeriumi määrusest suurema teenuste mahuga referentsasutusi, kellel on ka võimekus koguda ja esitada sellise detailsusega andmeid, nagu hindade kujundamiseks on vajalik. Samuti on oluline silmas pidada, et asutus pakuks erinevaid hambaravi teenuseid, mis haigekassa paketti kuuluvad. Nii saame võimalikult hea ülevaate reaalsetest ravipraktikatest ja sellega seotud kuludest.

Jooksval aastal teeme koostööd Tallinna hambapolikliiniku, Kaarli hambapolikliiniku, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Unimediga.

Ajakava kohaselt peab haigekassa juhatus haigekassa nõukogule tegema ettepaneku tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks jooksva aasta oktoobri teises pooles.

Seotud lood
21.07.2017 24.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto