Sisukord
Juhtkiri
Postimees
26.07.2017
Eesti Halb suveilm säästab inimelusid Vera Oinets sütitab Eesti kultuuri Siberis Jaeketid kahtlevad tootjate sünges piirikaubanduse prognoosis (2) Aab tahab müüa ERMi vana maja ikkagi Tartu linnale Kaitseminister Jüri Luik võttis ametisse IRLi Paide linnapeakandidaadi (1) Ringreis väikesaartel viis presidendi eile Abrukale Majandus Jaeketid kahtlevad tootjate sünges piirikaubanduse prognoosis (2) Põllumajandus pole Vene ekspordikeelust toibunud (2) Välismaa Hispaania ujub pagulasi tervitavate meeleavaldustega ELis vastuvoolu Hiina geide jaoks on kapist väljatulek pereasi Migrandirünnakud aitasid kaasa Hispaania taratootja eduloole Migratsiooniajakirjanik: Euroopas on maailma 65 miljonist pagulasest vaid kolm miljonit (16) Taevasinisel rannikul lõõmavad põlengud Kushner pesi käed vastutusest puhtaks Barcelonas napib pagulastele majutust USA Vene-sanktsioonid ohustavad Atlandi-ülest ühtsust (1) Arvamus Taavi Minnik: Poolas tõmbab niite härra Part (8) Postimees 1932. aastal: lõhna abil varastatud asjade kindlaks tegemine Veiko Berendsen: parempoolsete lahjad loosungid (19) Juhtkiri: agressorile annab püssi ainult lausloll (22) Toomas Alatalu: emakeele kasutamisest Venemaal ja Krimmis (2) Urmas Paet: miks peab Eesti kindlasti saama ÜRO Julgeolekunõukokku Kultuur Lina tänava viimased päevad Sport Kergejõustikutalendi dilemma: minna USAsse või kuulata treeneri hoiatust Veetlev tennis Kaia Kanepilt – Pärnu suvehitt 2017 Margus Kiiver: Soome MM-ralli, see on lennukas sõit, Ouninpohja ja üha lihavaesem rallivorst (4) Isukalt võidelnud epeemeeskond pääses surmasuust Tartu Kaarsilla remontijail läheneb riskantseim töö (1) Karuputk levib Eestimaale tõrjest hoolimata Kalmistuliste parkimismure leidis lahenduse Väikehaigla juht: kurgumandlilõikuse tüsistustesse surra on üsna keeruline Välistreenerid valmistavad meie sportlasi ette MMiks Aina suurenev erakool on muusikakooli pannud uusi ruume otsima Suhtlemine Venemaaga soomeugrilaste filmimiseks tundub pool sajandit pärast Lennart Meri filmiretki peaaegu võimatu Heaperemehelik muruniiduki hooldus tagab töökorras masina aastateks Trükimuuseum näitab rõdugaleriis tudengite fotosünteesi kunstis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: agressorile annab püssi ainult lausloll

2 min lugemist
Vene mereväelane. FOTO: SCANPIX

Eesti on üks neist riikidest, kus pole olnud suuremat avalikku hädaldamist majanduslike tagajärgede pärast, mille on kaasa toonud Venemaale Ukraina sõjajõuga ründamise eest kehtestatud sanktsioonid ja Kremli vastusanktsioonid.

Vaba maailma kehtestatud sanktsioonide kaotamise või leevendamise tingimus on äärmiselt leebe: Kreml peaks täitma Minskis 2015. aasta veebruaris kokku lepitud tingimusi. Kahjuks ei ole Kreml seda siiani teinud.

Sanktsioonide mõte on aga see, et agressorriik ei saaks ligipääsu tehnoloogiale, mille abil ta saab oma sõjalist võimsust kasvatada. Teiseks piiratakse samal põhjusel agressori ligipääsu rahale, mis võimaldaks tal oma sõjajõudu suurendada.

Vaidlustel, kas majandussanktsioonid on meetodina tõhusad, on pikk ajalugu. Neid on ikka peetud ja kaugeltki mitte ainult praeguste Venemaaga seotud kaubanduspiirangute asjus. Vastus sõltubki sellest, mis on eesmärk. Sanktsioonide kriitikud on näiteks osutanud (olgu Iraani, Põhja-Korea või mõne teise riigi näitel), et režiimi muutust pole õnnestunud esile kutsuda. Kremli praegusest käitumisest on ilmselge, et Minsk II lepet nad ei täida.

Kaalu teisele kausile tuleks aga seada küsimus, millises seisus oleks praeguseks ühe, teise või kolmanda agressorriigi sõjaväe moderniseerimisprogramm, kui sanktsioone poleks kehtestatud. Isegi kui kellegi aju saab impulsse otse ja ainult rahakotist ning sõjaga kaasnevad inimlikud kannatused ega inimeste vabadus talle ei loe, on selles valemis ka selged majanduslikud kalkulatsioonid. Iga järgmise agressorriigile sanktsioonidest kõrvale hiilides võimaldatud tanki vastu tuleks osta endale samuti üks.

Loomulikult peavad sanktsioonid olema sihitud võimalikult täpselt probleemi südamikku ja nende hind võiks kehtestaja jaoks olla võimalikult väike. Meetodite ja nende üksikasjade üle vaidlemine on asjakohane. Tasuta lõunaid ei ole aga kahjuks olemas. Euroopa Liidu institutsioonide liidrid peaksid meeles hoidma, et liikmesriikide aastakümnete jooksul tehtud valikute tõttu sõltub praeguseks enam kui 500 miljoni elanikuga EL sõjalise kaitse mõttes endiselt poolteist korda väiksema rahvaarvuga Ameerika Ühendriikidest. See on ameeriklaste, USA maksumaksjate suurim kingitus Euroopale. Võib-olla pole mõistlik öelda tublile tööinimesele Minnesotast liiga ülbes toonis, et kuna mõni meie suurettevõtja tahab teenida kasumit järjekordselt tehingult agressorriigiga, saatke teie rohkem oma perepoegi ja vaevaga teenitud raha.

Mis puutub toiduainete eksporti, siis on kasulik vaadata selle arengut näitavat statistikat viimase paarikümne aasta jooksul. Venemaa turg on ahvatlev, aga selgelt ebastabiilne. Kui meie tootjad löövad läbi maailmaturul, siis suudavad nad kasutada ka helgemaid perioode idakaubanduses.

Seotud lood
25.07.2017 27.07.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto