Sisukord
Arvamus
Postimees
28.07.2017
Eesti Jeemeni kolm õde ja Peruu Untsakad Tallinnast saab Pence’i visiidi ajaks üks turvatumaid paiku maailmas (1) Reformierakond juhib, rohelised tõusevad (28) Majandus LHV pensionifondid panustavad üürimajadesse (2) Välismaa Võimalik julgeolekuoht pole selge Putin sõitles Soomes Ühendriike ja sanktsioone (2) Andmeleke lõi Rootsi valitsuse kõikuma Arvamus Karmo Tüür: Venemaa Föderatsiooni tasalülitamine (5) Aare Tark: pereettevõtete väärtusmaailm sobib Eestile eeskujuks (3) Joosep Värk: mind on petetud (10) Juhtkiri: üllatavad rohelised (2) Postimees 1931. aastal: kõmuline tapmine Viinis Andrus Karnau: tasuta reklaam õllejoomisele (10) Garri Raagmaa: Aab võiks anda maavanematele viimase ülesande (1) Kultuur Tormisega jäetakse hüvasti Tehases number 7 Nädala plaat. Kvasarite otsirännakutel Sport Ogier: Märtini rekord jääb püsima. Östberg: lähen seda üle lööma Tänak: nagu täismehed oleks pandud lasteaeda (1) Raul Jeetsi ootab ees sportlaskarjääri kangeim katsumus Kullad jõudsid koju, mõõgad jäid maha Kas Liverpool suudab suurte poiste kannul käia? Tartu Tartus tahab Reformierakond lasteaia kohatasu alles jätta Rattamaraton toimub teisel kuul ja teisipidi Lange radadel kihutavad maailma parimad noored krossisõitjad Haldusreform toob kaasa uute lippude ja vappide laviini Tevje räägib oma loo vanas meiereis Piirissaare külad upuvad võssa, aga abi ei tule kuskilt (4) Luunja rahvas püstitas Emajõe auks kollase akna Tervise huvides Ise oled loll! Quo vadis, Eesti arutelukultuur? Vambola Paavo: konkurentsi transpordis ei tohiks häbeneda Eeloleva kooliaasta alguses Põltsamaal üle silla veel ei saa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karmo Tüür: Venemaa Föderatsiooni tasalülitamine

2 min lugemist
Venemaa president Vladimir Putin FOTO: Aleksey Nikolskyi/Scanpix

Venemaa näol pole tegu erikihilise föderatsiooniga, vaid pigem pseudoföderatsiooniga, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Vladimir Putini algatatud föderatsiooni tasalülitamine on lõppenud. Viimane föderatsioonileping – kümme aastat tagasi Tatarstaniga sõlmitud leping, mille kehtivusaeg sai täis 26. juulil 2017 – lõpetas kehtivuse.

Esmapilgul võib see näida tühise juriidilis-tehnilise muudatusena, kuna riigi nimeks jääb Venemaa Föderatsioon ning selle koosseisu kuuluvad ikkagi erinimelised subjektid: vabariigid, oblastid, kraid ja föderaalse alluvusega linnad. Kuid sisuliselt on meie kõrval nüüdsest muutunud riik.

Vladimir Putin sai Boriss Jeltsinilt päranduseks üsnagi kistud riigi. Nõukogude Liidu lagunemise ringlained loksusid Venemaa sees üsna tükk aega. Nn suveräänsuste paraadi ajal kutsus Jeltsin riigi osakuid võtma endale nii palju iseseisvust, kui nood suudavad alla neelata.

Keskuse ehk Moskva ja subjektide vahel allkirjastati toona kõikvõimalikke lepinguid (kokku 46), sõltuvalt kohaliku eliidi ambitsioonidest ja Moskva suutlikkusest neid ohjata.

Tatarstani ambitsioonid olid sisuliselt ei midagi vähemat kui omariiklus – vastav referendum sai 1992 üle 60-protsendilise toetuse. Hiljem oli Kaasan valmis möönma, et Tatarstan ja Venemaa on omavahel lõdvas konföderatiivses liidus.

2007. aasta leping nägi ette, et Tatarstan on siiski Venemaa osa, kuid lähtuvalt oma kultuurilistest eripäradest jäi nii mõndagi Tatarstani otsustada. Muuhulgas arvas näiteks Kaasan, et nad võiksid lülituda kirillitsalt ladina tähestikule, kuid Venemaa ülemkohtu otsusega kuulutati see põhiseadusvastaseks. Vabariigi presidendi ametinimetus õnnestus siiski säilitada, samuti klausel, et selle ametikoha hõivamiseks peab oskama tatari keelt.

Nüüd see leping lõppes. Tatarstani põhiseadust tuleb ühel või teisel moel taas muuta, sest senises versioonis on see viide föderatsioonilepingule kui kahe riigi omavaheliseste suhete alusdokumendile. Väga lühidalt – veel 10 aastat tagasi Vladimir Putini allkirjastatud arusaam, mis aktsepteeris «riik riigis» põhimõtet, enam ei kehti.

Selle aasta jaanuaris toimunud Vladimir Putini ja Tatarstani esimese riigipea Mintimir Şäymiev (ametiaeg aastatel 1991–2010) kohtumine sisaldas endas iroonilist vihjet, omamoodi koha kättenäitamist. Putin andis kingiks üle Suure Tartaria kaardi. Moskva poolt XVI sajandil vallutatud aladest on nüüd lõpuks ometi saanud lihtsalt üks Venemaa Föderatsiooni subjekt.

Lõpetuseks sobib esitada küsimus – kui Venemaa on sisemiselt valmis, kas siis on aeg pöörata pilk väljapoole? Annekteeriti ju vaid mõni aasta tagasi teine põline tatarlaste ala – Krimm.


Karmo Tüür (1967) on politoloog, Eesti Välispoliitika Instituudi uurija, alates 1997 tegutsenud poliitkommentaatorina. Tema uurimisvaldkond on Venemaa sise- ja välispoliitika.

Seotud lood
27.07.2017 29.07.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto