Sisukord
Arvamus
Postimees
29.07.2017
Eesti Tiigrid ootavad peole Siberi Koidula küla saadab Eestisse kolm sõnumit (11) Parim pritsumees on kontorirott Õlleaktsiisi tõusu on nüüd juba poeriiulilt näha Tegusas Tallinnas pole selgust koostöös Savisaarega (1) Välismaa Ka Leedu süüdistab itaalia ajakirjanikku lastele relvade kätte andmise palumises Lihtsalt tulnud, lihtsalt läinud (1) PERSOON. Lahutamatud kaaslased Mike ja Karen Pence Arvamus Priit Pullerits: tapetud puhkus (3) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti-Soome sõprussild Postimees 1932. aastal: jälle Vene allveelaeva hukkumine? Juhtkiri: USA ja Eesti suhted teise nurga alt (2) Traditsioonilise kaubanduse lõhkuja Karvane olukord* Lihtsalt tulnud, lihtsalt läinud (1) Naismusketäride triumf Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: manduv kultuurileht, kõver koer ja viimane suvi (2) Sport Ott Tänakut tabas Soomes valus déjà-vu Rallilegend Grönholm Tänakust: aasta tagasi oleksin soovitanud tal M-Sporti jääda Närvipinge tõi Eesti korvpallinoortele võimsa võidu On enam kui reaalne šanss, et Eesti rallimees võidab tänavu MM-tiitli Infoneti jalgpallur siirdub Norra kolmandasse liigasse, kus palk on parem kui Eesti meisterklubis Naismusketäride triumf WTA turniir Eestis. Ulme? Üldse mitte! Zopp: ühe hea mängu tahaks veel teha Joosep Susi: fänn on pime. Ta tahab alluda. Ta ei taha kahelda. (2) Tarbija Õlleaktsiisi tõusu on nüüd juba poeriiulilt näha Äikesega lennata võib, kuid kohvreid laduda mitte Arter Tiina Park: Ood Eesti mehele (1) Neeme Kuningas tunneb Siberi suurlinnas ennast õiges kohas Horoskoop 29. juuli – 4. august 2017 Graniidilahmakad ja mustikad koduaias ehk muljeid Soome elamumessilt Yana Toom toob Pille Pürgile kaheks aastaks leiva lauale Kas odav robotniiduk ajab asja ära? Kõige stiilsemad rannalõvid tabatud! SEIKLUSVIDEO! Ohtlik ja maagiline liustikumatk Sõiduproov: vaata, milline on tuliuus Ford Fiesta! Sündmuste pulsil: «Krimi» kannul reede öös Jalgrattal Torontost Tallinna (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Naismusketäride triumf

2 min lugemist
FOTO: Andrus Peegel

Eesti vehklemine säras Saksamaal Leipzigis lõppenud maailmameistrivõistlustel täies hiilguses. Tõelisest triumfist jäi puudu ainult medal meeste epee meeskonnavõistlusel, aga selle iluvea mainimine, oleme ausad, on võrratu medalikomplekti (naiskonna kuld, Nikolai Novosjolovi hõbe, Julia Beljajeva pronks) juures isegi kohatu.

Beljajeva, Irina Embrichi, Kristina Kuuse ja Erika Kirpu võidetud kuldmedal naiskonnavõistluses oli omataoliste – võistkondlike olümpiaalade – seas Eesti esimene ning vajalik palsam pärast epeenaiskonna kahte nurjunud tiitlivõistlust. Sõnad, millega kiideti neljandaid kohti Rio de Janeiro olümpiamängudel ja juunis peetud Euroopa meistrivõistlustel, kõlasid õõnsalt.

Kullasära võimaldab need õnnetud hetked nüüd unustada ja asjaosalised teenitud kiitusega üle külvata. Ankrunaine Irina Embrich tõestas taas oma kogemuste ja külmaverelisuse kõrget väärtust. Mullu igal rindel nurjumist näinud Beljajeva, kes oli tänavu juba võitnud MK-etapi, EM- ja MM-pronksi, vehkles erakordselt targalt. Haigestunud Erika Kirpu asemel põhikoosseisu tõstetud Kristina Kuusk ei jäänud tavapäratus rollis hätta, vaid vastupidi – nautis vastutust. Ning kui Kirpu poolfinaalis varupingilt ikkagi rajale saadeti, said talle seatud ülesanded kenasti täidetud.

Peatreener Kaido Kaaberma häälestas naiskonda terve võistluse vältel oskuslikult, mis võiks nüüd mõjuda tema valjuhäälsetele kriitikutele vaigistavalt, sest protokoll ei valeta – Kaaberma juhtis naiskonna maailmameistriks. Muuseas, tulemus olnuks lakmuspaber ka vastupidisel juhul – põrumise korralik olnuks igati paslik nõuda Kaaberma ametist taandamist. Selline tippsport ongi.

Mis edasi? Eesti tippvehklejad saavad rahus valmistuda Tokyo olümpiamängudeks, sest tänu MMi tulemustele tagab Eesti Olümpiakomitee kaheks aastaks naiskonnale oivalise ja meeskonnale korraliku rahastuse. Vehklemisliit aga nuputagu, kuidas teha vehklemine tavalisele Eesti inimesele tuttavamaks ja omasemaks. Võimalusi on tohutult, ajastus parim võimalik.

Ei tasu karta, et vehklemist ohustaks kiiruisutamise, jalgratta trekisõidu või sumo saatus, kus ühe maailma tippu kuulunud atleedi taandumisele järgnes terve spordiala Eesti tippspordihorisondilt kadumine. Sarnaselt näiteks Eesti sõudmisega on vehklemise koolkond tugev ja mitmekesine ning tõestanud suutlikkust järelkasvu toota.

Eestlaste medaliarmastust arvestades pole vehklemine aga suutnud enneolematust sportlikust edust – 13 tiitlivõistluste medalit viimase viie aasta jooksul – kaugeltki viimast võtta. Just sellele, mitte omavahelisele kemplemisele ja kohtulahingutele võiks Eesti vehklemiskogukond oma püüdlused suunata. Maailm on vallutatud, nüüd tuleks keskenduda kodumaale.

Seda enam, et vehklemise MMi medalitabeli neljas koht – epee arvestuses esimene! – Eestit maailmas kuulsaks paraku ei tee. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) jaotab 28 suveolümpiamängude kavva kuuluvat spordiala väärtuse järgi viide kategooriasse. Tolles arvestuses kuulus vehklemine mullusel Rio de Janeiro olümpial eelviimasesse ehk neljandasse kategooriasse, kusjuures viimases oli vaid kolm ala – golf ja ragbi, mis ei saanudki uustulnuka staatuse tõttu kõrgemale kuuluda, ning moodne viievõistlus.

Vehklemine pole seega maailmas suur tegija, aga ilmselgelt ja vaieldamatult on ta üks väga eriline Eesti asi! Valdkondasid, milles Eesti kuulub maailma tippu, pole ju kunagi liiga palju. Oleme uhked ja rõõmustame üheskoos.

Seotud lood
28.07.2017 31.07.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto