Sisukord
Arvamus
Postimees
31.07.2017
Eesti Savisaar murrab eraklusest välja (1) Valimiste stardipakul on eelis Reformierakonnal, valimisliitudel ja sotsidel (5) Jüri Ratas ja Mike Pence arutasid julgeolekuküsimusi Majandus Elektriautode asjatundjad keelustaksid bensiiniautode müügi kiiresti (48) Välismaa Saakašvili peab end ohvriks (2) Peterburis tähistati laevastiku päeva Kohus «põrandaaluste» üle hakkab lõppema Arvamus Taavi Minnik: barahandõõ Estonbashile (10) Iisraeli politoloog: kas NATO on valmis Narvat kaitsma, pole selge, kuid Ukrainale ei tule kindlasti keegi appi (47) Juhtkiri: Euroopa ja Eesti vajavad Ameerikat (13) Postimees 1947. aastal: Keres kaotas Bronsteinile Rein Taagepera: kas Poola arengud võiksid Eestis korduda? (20) Hardo Pajula: kommunistide keelerööv (31) Kultuur Viljandi folk – mõnulemisfestival pärimusmuusika saatel Teekond, mis ihkab tabada elu ootamatult, kogu selle eheduses (1) Sport WRC-tipud tuleksid hea meelega Eestisse MM-rallit sõitma Tänak võttis miinimumprogrammist maksimumi, Lappile esimene võit Mercedese aumeeste mäng kasvatas punaste ülevõimu Mängu põnevaks ajanud Eesti sai tähtsa võidu FC Florale terendab senistest oluliselt väärtuslikum Eesti meistritiitel Tiimikaaslased läksid kuke ja koiduga kiiruskatsele, hokiäss Rooba jäi veel põõnama Eesti parimad 3x3 korvpallurid Vabaduse väljakult otse Lausanne’i tippturniirile Tartu Tartu Ülikool avalikustas uue hooaja mängijate nimed Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid Treff meelitas Jõgevale motonaised koguni Kariibidelt Rattahoidlaid tekib juurde nagu seeni pärast vihma (1) Kiivreid maalides levitab kunstnik rahusõnumit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa ja Eesti vajavad Ameerikat

2 min lugemist
Peaminister Jüri Ratas kohtub pühapäeval Stenbocki majas USA asepresidendi Mike Pence'iga. FOTO: Mihkel Maripuu.

Ameerika puhul on tegemist ainulaadse tsivilisatsiooniga, kellel on tulnud teda kunagi sünnitanud tsivilisatsiooni ehk Euroopat korduvalt soost välja tõmmata, kuhu viimane oma rumaluse tõttu möödunud saja aasta vältel ikka ja jälle on sattunud. Päästis ju ameeriklaste toidu- ja varustusabi laastavate sõdade järel kümneid miljoneid eurooplasi surmast, ameeriklasteta oleks raske, kui mitte võimatu olnud puruks lüüa kahte 20. sajandil üle Euroopa mandri ja kaugemalegi oma vähisiirdeid ajanud inimvihkajalikku ja jälki türanniat. Olgugi et viimane neist hävitati ligi pool sajandit teisest hiljem, siis parem hilja kui mitte kunagi.

Euroopa on Ameerikat vajanud ka pärast külma sõja lõppu. Seda tõestasid näiteks Balkani konfliktid, mille lahendamisega eurooplased vähemalt teoorias pidanuks hakkama saama, kuid ei saanud, ning nii tuli ameeriklastel jälle põhimõtteliselt ise kõik teha ja otsustada. Tänapäeva maailmas ongi Euroopale paratamatult jäänud väiksema õe roll, kel tuleb kulgeda välis- ja julgeolekupoliitikas ameeriklaste kiiluvees. Ehkki see olukord paljudele ei meeldi, pole selle tekkimises süüdistada mitte kedagi peale iseenda.

Eesti suhted Ameerikaga on läbi aegade olnud erilised. Kunagi Vabadussõja päevil saabusid Tallinna sadamasse laevad ameeriklaste ja brittide toiduabiga, kui terve maa oli juba nälja äärel ning polnud enam viljagi, millest leiba küpsetada. Ühendriigid, erinevalt mitmest Euroopa riigist, keeldusid pool sajandit tunnustamast Balti riikide vägivaldset ühendamist Nõukogude Liiduga, mis sündis kunagiste liitlaste Hitleri ja Stalini sobingu tagajärjel. Kui Eesti uuesti taasiseseisvus, siis lähtus meie riik anglosaksi välis- ja kaitsepoliitikast ning Saksamaast kui Euroopa majandusmootorist. See oli tagantjärele ainuõige otsus ja vaid tänu sellele oleme saavutanud seda, mis meil on, jättes enamiku kunagise sotsialistliku koonduslaagri narinaabritest kaugele maha.

Pühapäeval alguse saanud Ameerika asepresidendi Mike Pence’i külaskäik, mis on jaanuaris ametisse asunud presidendiadministratsiooni olulisema esindaja esimene visiit, meenutab meile kahtlemata USA tähtsust meie kaitse- ja välispoliitika seisukohalt, kuid ka seda, et meie poliitikute ja diplomaatide ees seisab oluline ülesanne – äratada Ühendriikide uues administratsioonis meie käekäigu vastu rohkem huvi, kui seda siiani on tuntud. Selles mõttes meenutab Valge Maja suhtumine seni pigem Barack Obama administratsiooni vähest huvi Venemaaga piirnevate riikide vastu kuni 2014. aasta Krimmi okupeerimiseni ja vene vägede sissetungini Donbassi.

Seotud lood
29.07.2017 01.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto