Sisukord
Arvamus
Tänane leht
07.08.2017
Eesti Uus esilõimija peab suurimaks mureks eraldatust (6) Majandus Eestlane asub tööle Nike peakontorisse (1) Välismaa Põhja-Korea paneb riikide kannatuse proovile Jaapanlased mälestasid maailma esimese tuumarünnaku ohvreid (1) Kriitikud näevad USA sanktsioonides Damoklese mõõka Lõuna-Sudaani lapsed pagevad sõja eest paljajalu ja ihuüksi Välismaa lühiuudised 07.08.2017 Arvamus Ivan Makarov: vara on Savisaare üle naerda (20) Juhtkiri: sanktsioonid Trumpi vastu (1) Priit Pullerits: Eesti-foobia paradoksid (12) Lauri Vahtre: kelle päralt on tulevik? (55) Postimees 1991. aastal: invaliid alustas kompromissitut võitlust telefoninumbri vahetamise vastu Lugejakiri: kas ei piisa aktusest? (2) Eva Lelumees: tuleviku töökohad nõuavad reaalainetes nutti ja sotsiaalseid oskusi (2) Kultuur Mis värvi on autistlik armastus? (1) Soovitused: mida vaadata Tartuffil? Kuidas hevimees Weekendil käis Sport Patuse Gatlini triumf rikkus muinasjutu Mõtlik ja nukker Rasmus Mägi: startimine olnuks liiga riskantne Võimu võtnud noored austavad Kanterit Tartu Pensionär pahandab: ametnikud saatsid ta lasteaastate pärast kohtusse (2) Tartuff täidab raeplatsi taas igatsuse ja suurte tunnetega Tegijal juhtub! Tänav läks kitsamaks, aga telgjoon jäi vanale kohale Liiga agarad inimesed kipuvad päästma ka neid, kes tegelikult abi ei vajagi Omanikud kaaluvad Tõrvandi tondilossi lammutamist Kalevipoja muuseumis saab tulevikus virvatuledega võidelda Keskkonnaamet keelas Toome tennisepaviljoni laienduse Tartlasedki viivad Eestit laia maailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugejakiri: kas ei piisa aktusest?

1 min lugemist
Heeliumiga täidetud õhupallid FOTO: SCANPIX

Igasuguse avaliku tunnustamisega on meil üle võlli mindud. Mulle tundub, et on tekkinud uus normaalsus: kõiki, kellega koostöö sujub, kes on kohusetundlik ja oma tööd korralikult teevad – kõiki neid on vaja avalikult tänada, kiita ja autasustada.

Kas see, et keegi on hea koostööpartner, on midagi väga erilist ja tähendab, et teda on kindlasti vaja suure sõuga tunnustada, esile tõsta, meeneid jagada? Minu arvates mitte. See, et partneritega koostöö sujub, peaks olema tavaline. Või on hea koostöö inimeste ja institutsioonide vahel muutunud vanaks normaalsuseks?

Küsimus ise kerkis seoses Eesti esimese ja teise astme kohtute tänuürituse korraldamisega Kuressaares. Keda peab nii suurejooneliselt ja kalli üritusega tänama? Teatagu avalike suhete juhid mida tahes, selline pralle meie kohtute usaldusväärsust grammigi ei tõsta. Ikka vastupidi. Jääb mulje, et raha on ülearu.

Keda kõike on meil vaja igal aastal tänada: aasta ema, aasta teenindajat, aasta heategijat, aasta tööandjat, aasta koostööpartnerit, aasta vabatahtlikku, aasta transpordiettevõtet, aasta abistajat, aasta treenerit, aasta õpetajaid, aasta muusikuid, aasta näitlejaid, aasta tuletõrjujaid jne.

Internetist võib leida mustmiljon viidet: arengufondi tänuüritus, töötukassa tänuüritus, kultuuritöötajate tänuüritus, liiklusohutuse tänuüritus jne.

Algne suurepärane mõte tublisid tegijaid väärikalt tänada on praeguseks keeratud absurdiks. Kas tõesti ei aitaks ainult näiteks aktusest või (elektroonilisest) aastalõputervitusest neile, kellega on möödunud aastal olnud rõõm koostööd teha?

Kõigil neil tänajatel on kindlasti palju olulisemaid probleeme, millele oma tööaega ja ressursse kulutada.

Marika Kirch

Seotud lood
    05.08.2017 08.08.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto