/nginx/o/2017/08/06/6968595t1h5086.jpg)
Juuli viimasel neljapäeval võttis pensionär Vjatšeslav ette tee sotsiaalkindlustusameti Tartu kontorisse, sest tahtis selgust saada, kuidas võiks tema pensionistaažile lisa tulla kahe esimesest abielust sündinud lapse eest. Vjatšeslav, endine osakonnajuhataja tuntud Tartu ettevõttes, oli pensionile jäänud 2011. aastal, kuid see küsimus turgatas talle pähe alles nüüd.
Pärast käiku oli Vjatšeslav – jäägu tema täisnimi suguseltsi kaitseks lehetoimetuse teada – pehmelt öeldes ärritunud, sest tuli ilmsiks, et nende kahe lapse eest on pensionistaaži juba ammu juurde arvutatud tema eksnaisele, kuid nõusoleku alusel, mis oli võltsitud. Juba aastast 2003.
Vjatšeslav raius kaljukindlalt, et tema pole sellist nõusolekut kunagi kirjutanud, ja otsis välja teisi oma allkirjaga dokumente: näete, sarnasust ei ole ju! Vjatšeslav on kirglik ja ilmselt sama kirglik kui ajakirjanikuga rääkides, oli ta olnud ka ametnikega suheldes, kui nõudis, et võltsitud dokumendi alusel pensionimaksed peatataks.
«Aga seal soovitati mul minna kohtusse,» nentis ta. «Kelle vastu, ma ei tea.» Miks Vjatšeslav oma eksnaisega seda küsimust klaarinud pole? «Ta vihkab mind, ei võta kõnesid vastu,» põhjendas ta.
Mees ei jõua ära imestada, miks ametnikud dokumendi õigsust ei kontrollinud. Ning veelgi enam: miks talle pensionile jäädes ei selgitatud, et temalgi oleks nendele lisa-aastatele õigus?
«Mul ei ole seda kaheksat eurot vaja, mul on õigust vaja. Aga kaheksa eurot ka ei sega,» sõnas ta.
Seaduse järgi annab lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat õiguse saada pensionistaažile juurde kaks aastat. Nii iga lapse eest. On vanemate asi omavahel kokku leppida, kuidas lapsed selles küsimuses jagatakse: kas kõik ühele vanemale või kummalegi üks, aga niisamuti võib jaotus olla kaks ja viis või ükskõik mis kombinatsioon. Oluline on, et mõlemad lapsevanemad oleksid sellega nõus, ja nõusolek tuleb kirjalikult ametnikele esitada.
On muidugi erijuhtumid, kus näiteks ühel vanemal on vanemlikud õigused ära võetud ja siis nõusolekut olema ei pea.
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik selgitas, et kindlasti ei ole nii, et Vjatšeslavi aidata ei saa: kui kunagine nõusolek ei ole tema enda allkirjastatud või on tahe muutunud, saab teha nii mõndagi.
Ta selgitas, et kuna Vjatšeslavi nõusolek oli olemas, oli ametnikel põhjust eeldada, et ta teab seda ning sellepärast ei hakatud mehele pensionile jäädes selgitama, et temalgi on õigus lisa-aastatele.
Kümnik ütles, et kui vanemad on laste eest lisanduvate staažiaastate jagamises kord kokku leppinud, ei ole see ometigi midagi kivisse raiutut. Saab teha uue nõusoleku ja sestpeale muutub pensioniarvestus. Tagasiulatuvat mõju sel pole. Kümnik ei arva, et jutt on pisiasjast – kümmekond eurot iga lapse kohta kuus on pensionärile arvestatav summa.
Kui aga Vjatšeslav jääb endale kindlaks, et tema allkiri nõusolekul on võltsitud ja ta tahab anda ametliku käigu, tuleb pöörduda politseisse.
«Mina saan pakkuda, et teeme politseile avalduse, saadame käekirjaekspertiisi ja ütleme, et meil on alust arvata, et on võltsitud,» ütles Kümnik. «Kui ikkagi on võltsimine, siis on õige pöörduda politseisse. Me ei saa lubada, et inimesed käivad ja esitavad valeandmeid. Ei saa ka loopida süüdistusi.»
Kui võltsimine leiaks kinnitust, tuleks Vjatšeslavi eksnaiselt tagasi nõuda pensionist kogu see osa ja kõigi aastate eest, mis võltsitud nõusoleku alusel on arvestatud. Kümnik toonitas, et laste eest on õigus pensioniaastaid kasutada nii emal kui ka isal, kuid kuidas neid jagatakse, tuleb neil omavahel kokku leppida.
Kui kokkuleppele ei saa, tuleb minna kohtusse. Praegune seadus on kehtinud 17 aastat ja selle ajaga on lasteaastate pärast kohtulahendeid olnud ligi 30.
Läinud nädalal tegi Vjatšeslav uue käigu sotsiaalkindlustusametisse ja kirjutas avalduse, et ei ole nõus laste aastaid eksnaisele jätma. Äkki see mõjutab kokku leppima nii, et kummalegi aastad ühe lapse eest. Vjatšeslavi eksnaisega ei õnnestunud kommentaarideks ühendust saada ka toimetusel.
Politseile Vjatšeslav avaldust tegema ei lähe: «Ma ei taha teda ju kinni panna.»