Sisukord
Päevakomm
Postimees
09.08.2017
Eesti Savisaar kuulab täna Reiljanit Jõhvi kohtumaja õhk on inimestele ohtlik Eesti võimalus olla suurem (2) Läänemaa külamees tahab osta vanu sildu Eesti lühiuudised 9.08 Majandus Tallinn kruiisituristi pilguga: prillikivina läikiv linn meeldiks rohkem (1) Välismaa Trump: väike vale – ja mis siis? Parasiite tapnud Hollandi ettevõtted põhjustasid Euroopas munaskandaali Arvamus Erkki Bahovski: Trumpi doktriin? Tänan, ei (9) Marti Aavik: Ansip pole enam peaminister! Tõsi ka? (1) Aarne Mäe: eraomand on püha, aga meri kuulub kõigile Mihkel Mutt: kohalikud valimised, mitte kohalikud matused (6) Juhtkiri: pättide põli on Euroopas kibedamaks tehtud (4) Tiit Reinberg: kuidas Järva mehed vallamaja otsisid Edasi 1990. aastal: raehärrad Jeesuse vastu Kultuur Cannes'i avafilmi režissöör on parandamatu filminohik (1) Kultuuri spalta Sport Neutraalne venelane näitas diplomaatia kõrgklassi Anieri vigastuspaus kestab kuni kaks nädalat Orel leidis Londonist ootamatult sugulase Kas Balta suudab Londonis sähvatada? (1) Londoni MMi kaardisegaja – halastamatu noroviirus Eesti peab täna võitma Tartu Kehv suvi tegi isegi seened lolliks Kahe kanali vabalevist lahkumine Tartumaal suuri järjekordi ei tekita Õhtuti Jõgeva rulaparki rüüstavad noored irvitavad kurtjatele näkku (6) Kas meid kantakse hädas maha või ei? Iga allkiri loeb (6) Tants kunstisaalides ühendab liikumise õudusfilmidega Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga liituv ameeriklane: minu tugevus peitub mitmekülgsuses Järveteadlane: Anne kanali kaks Sõpruse sillaga lahutatud osa tuleks ühendada Noored, poliitika … ja Tartu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: Ansip pole enam peaminister! Tõsi ka?

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Kas olete kuulnud lugu inimestest, kes tulid 1991. aasta septembri hakul maakodust ja said alles siis suure imestusega teada, et Eesti iseseisvus on vahepeal taastatud, et kümmekond päeva varem oli kõik noateral ning seda mitte üksnes Tallinnas?

Suvel ongi võimalik uudistest täielikult mööda elada (ja muidugi mitte ainult suvel). Selleks pole tarvis olla romantilise maakodu omanik ega isegi mitte teadlik info(tehnoloogia)st puhkaja. Piisab palju vähemast.

Eelmisel suvel kuulsin juhtumisi, kuidas härrad ja üks daam nende poetaguses omailmas kirusid valitsust, mida nende teada juhtis endiselt Andrus Ansip (siiski mitte enam Mart Siimann). Jüri Ratta kirumiseni jõuavad nad küllap siis, kui too enam peaminister pole. Ja sisuliselt päevauudisteta elamiseks pole ilmtingimata tarvis juua kuus liitrit kanget õlut päevas.

Tean paari teadlast, kes on mulle öelnud, et nad täiesti teadlikult ei loe ajalehti ega vaata/kuula uudiseid – neid poliitika, spordi jmt omi. Inimene keskendub oma erialastele tegemistele ja eraelule ning kes oleme meie, et selle pärast etteheiteid teha. Või miks peaksime põlastavalt vaatama inimesele, kes on Araabia hurtade tõuühingu aktiivne liige, aga ei tea mõhkugi idamaade ajaloost ega tunne ülepea mingit huvi millegi muu kui koeraasjanduse vastu? Rahvavalgustus mistahes valdkonnas ei pea iga kord tingimata olema kuri ja halvustav. Las inimesed olla, nagu nemad on.

Mullamutt elab kenasti omailmas ja vähe sellest, et ei tunne huvi, tal puuduvad igasugused eeldused selleks, et ta oskaks seostada oma saatust eelnõuga, mida parasjagu arutatakse Tallinna linnavolikogus. Tal pole aimugi, et insener on joonistanud plaanile kriipsud, mille järgi pööratakse segi ta jahimaad, ja seal, kus varem vingerdasid kõige rasvasemad vihmaussid, on edaspidi soojustrass, ja selle kohal sillutatud parkla – proovi sa seal hunnikuid üles ajada.

Tsiviliseeritud kenades keskkondades võibki kergesti tekkida illusioon, et maailm seisab ja kui mina seda tähele ei pane, siis ei juhtugi midagi. Või ka vastupidi: kui mina rabelen, siis küllap on muutusi igal pool.

Käepärane näide on Eesti eesistumine Euroopa Liidus, mis vahetult osalevatele ametnikele ja poliitikutelegi võib tähendada ja ilmselt tähendabki tohutut rabamist ja pingutust. Ometi teavad nad ohkamisi ette, et suvekuudel ELi ilmas tegelikult midagi suuremat ei liigu ja sisulise tegevuse edendamiseks jääb kolmveerandsada tööpäeva septembrist kuni suurema jõulutamise alguseni.

Ometi on nii, et vundamenti nendele protsessidele, mis mõjutavad meie elu, laotakse kogu aeg. Isegi suurte suvepuhkuste ajal. Ja muidugi leidub, nagu ajaloost veenvalt teame, neid, kes oma omakasupüüdlikke samme just selleks ajaks sätivadki, kui kõik viisakad inimesed tahaksid hinge tõmmata. Nii et silmanurgast tasub vist ikkagi uudiseid jälgida?

Seotud lood
08.08.2017 10.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto