Sisukord
Arvamus
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (3) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (45) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (1) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: häbi, poliitikud!

2 min lugemist
Päeva karikatuur 8.08. FOTO: Urmas Nemvalts

Kooseluseadus võeti Eestis vastu 2014. aastal ning sellega sai Eestist esimene riik postsovetlikus ruumis, kus samasoolised paarid võivad notari juurde minna ja oma kooselu registreerida. See puudutab otseselt kaduvväikest osa meie riigi elanikkonnast, kuid ka neid paare – kellest ju paljud enne kooseluseadust pikalt koos olnud – võisid tabada raskused. Näiteks vara üleandmisel, kui üks kahest partnerist oleks surnud ja testament puudus, mis tähendanuks, et teine on automaatselt võõras, ning siis ei mängi rolli ka see, kui kaua koos elati. Ideaalis peakski kooseluseadus olema inimestele abiks raskuste ületamisel, mis igapäevaelus võivad ette tulla ja mille eest pole mitte keegi kaitstud.

Samasooliste abielude teema lõhestas kolme aasta eest nii Eesti ühiskonda kui ka poliitikuid. Viimaste hulgas oli nii tuliseid pooldajaid kui ka vastaseid, kellest osa oli vähemalt sõnades valmis kaamerate väljailmumisel mõne nõukogudeaegse sõjafilmi kangelase kombel särki seljast puruks rebima ning ambrasuurile viskuma – emba-kumba, kas siis kooseluseaduse poolt või vastu.

Samas oli toona selge, et kooseluseaduse puhul on tegemist «surnud seadusega», kuniks riigikogu XIII koosseis võtab vastu rakendusseaduse. Sest mis mõtet on ühel seadusel ilma rakendusaktideta? Põhimõtteliselt ju mitte mingit, kuna just nendega tagab riik seaduse ellu rakendamise. Siinkohal võiks ka erakondadelt ja poliitikutelt, kes kolme aasta eest toetasid kooseluseadust, küsida, miks on rakendusseadus endiselt vastu võtmata. Nõnda talitades õõnestatakse meie riigi autoriteeti. Või oligi toona nende, nagu ka oponentide jaoks tegemist pelgalt tühja poliitilise sammuga, et teenida poliitilises võidujooksus lisapunkte?

Teatavasti on kõige defitsiitsem ressurss poliitiku jaoks ühiskondlik tähelepanu. Tänapäevases maailmas on paraku palju olulisem kellenagi näida kui tegelikult keegi olla, ning PR-tööga loodud kuvandit kasutatakse isikliku ja sotsiaalse edu instrumendina. On äärmiselt kahetsusväärne, kui meie poliitikud näevadki kooseluseadust säärase instrumendina, mitte võimalusena oma kodanike probleeme lahendada.

Samamoodi suhtub asjasse ka näiteks justiitsminister Urmas Reinsalu, kes soovib kooseluseaduse tühistamist. Samas pole mõne lisapalli endale ja oma erakonnale teenimine väärt Eesti ühiskonna lõhestamist. See teema ei peakski olema Eesti sisepoliitika keskmes, ehkki sobib erinevat sorti padupopulistidele kahtlemata suurepäraselt sparringuteemaks, muuhulgas ka Reinsalule endale. Seda eriti valimiskampaania ajal. Kuid populistide võidujooks ei vii Eesti elu edasi ning seepärast ei tohi üldist hüve poliitikute isiklike huvide ohvriks tuua.

Seotud lood
20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto