Kultuuri spalta

Meesmannekeenid valmistumas moedemonstratsiooniks. Kevad 1968. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets

Soome filmimaailma raputab WC-harjaskandaal

Nagu Eestiski, tähistatakse Soomes riigi 100. aastapäeva temaatiliste filmidega. 27. oktoobril jõuab linale suurteos «Tundmatu sõdur», mille lavastab Aku Louhimies ja mis põhineb Väinö Linna suurromaanil.

Filmi tootmist spondeerib Soome puhastusvahendite firma Sinituote, mis muu hulgas valmistab nõudepesu-, põranda- ja tualetiharju. Sinituote ongi nüüd müügile lasknud filmi sümboolikaga varustatud hügieenitooted, mille ostjate vahel loositakse välja auhindu, ka kutseid filmi esilinastusele.

Soomes on see saanud kahesugust vastuvõttu, kirjutab Helsingin Sanomat. Ühelt poolt leitakse, et puhastusvahendid ülistavad selles kontekstis sõda. Tampere ülikooli ajaloolane Jussi Jalonen on aga veendunud, et WC-harjade müügiga on ületatud banaalsuse piir. Jalonen arutleb, et Venemaal ei müüda ju «Sõja ja rahu» pesunuustikuid ega Saksamaal «Läänerindel muutuseta» põrandamoppe. Aga Soomes oleks isamaalisus justkui midagi, mida saab kioskist osta, viitab ta nn veteranimärkide müümisele.

«Tundmatu sõduri» produtsent Miia Haavisto ei saa probleemist aru. Varasema koostöö tulemusena on lettidele tarbeesemetena jõudnud samateemalised mineraalveed ja kohvitooted. Produtsent lisab, et lepingud on kooskõlastatud Linna pärijatega. Viimased ei soovinud teemat ajalehele kommenteerida.

Sinituote esindaja ei näinud samuti mingit probleemi. Sõdurid tegelevad ju sageli igasuguste asjade, sh tualettide puhastamisega.

Jaloneni etteheidetele vastas Iltalehti kolumnist Tuomas Enbuske, kes nimetas Tampere ülikooli maailma suurimaks Lenini-muuseumiks. Enbuske viitab, et soomlased pole Linna romaanist üldse õigesti aru saanud. Tegemist on sõjavastase, mitte sõda ülistava teosega. Seda enam, et tegevustik toimub Jätkusõjas, kus Soome võitles koos Saksamaaga Nõukogude Liidu vastu, mitte Talvesõjas, kus Soome kaitses end idaagressori eest. Enbuske meelest tekkis ühiskonnas hämmeldus hoopis seetõttu, et soome mehe jaoks on koristamine eeskätt naiste ning pagulaste töö, mida ei sobi siduda ülla sõjameheametiga.

Hendrik Alla

Nõukogude Eesti moefotod näitusel

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 12. augustil ulatuslik näitus Nõukogude Eesti olulisema fotograafi moefotodest. Näituse «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» kuraator on Anne Vetik.

Boris Mäemets (1929) oli üks Nõukogude Eesti tähtsamaid fotograafe, kes tegeles nii siinse arhitektuuri kui ka tarbekunsti jäädvustamisega, kuid oli seejuures üks kesksemaid moefotograafe. Tema lähenemine Tallinna Moemaja kollektsioonidele ning ajakirjale Siluett loodud moeseeriad eelkõige 1960.–1970. aastatest lõid tugeva aluse kohalikule moefotograafiale, kujundades ühtlasi laiemalt siinset arusaama moe tähendusest. Näitus jääb avatuks 22. oktoobrini.

Mäetamme esimene soolonäitus Riias

Augusti lõpus avatakse Riias nüüdisaegse kunsti keskuses Marko Mäetamme isikunäitus «I’m only streaming». Mäetamme esimesel soolonäitusel Lätis on väljas tema viimaste aastate sotsiaalseid teemasid käsitlev looming, mida kunstnik kombineerib 2015. aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud näitusel «Kodus ja võõrsil. Raymond Pettibon: Ameerika unelmas elades. Marko Mäetamm: Tunne end nagu kodus» väljas olnud koduteemaliste teostega. 25. augustil avatav näitus ootab uudistajaid 8. oktoobrini.

08.08.2017 10.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto