R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jõhker äratus Al-Qaedalt

Postimees
Jõhker äratus Al-Qaedalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilmselt kuulsaim kaader lühendi 11-M all tuntuks saanud rünnakust.
Ilmselt kuulsaim kaader lühendi 11-M all tuntuks saanud rünnakust. Foto: CHRISTOPHE SIMON / AFP / Scanpix

Täpselt 911 päeva pärast 9/11 rünnakuid Ameerika Ühendriikides tabas Al-Qaeda verepulm Hispaaniat, kellele see oli täiesti ootamatu, kuigi riik oli terrorihirmu all elanud aastakümneid.

2004. aasta 11. märts oli neljapäev. Neljas Madridi pearaudteejaama Atochasse teel olnud ja tipptunnile kohaselt rahvast täis linnalähirongis plahvatas hommikul kell 7.38 järjest kümme pommi.

Vähem kui tund pärast plahvatusi rääkis politsei rekordilisest 50 hukkunust. See oli rohkem kui tolle ajani suurimas Hispaaniat tabanud rünnakus 1987. aastal Barcelona supermarketis, kus baski rühmituse ETA rünnakus hukkus 21 inimest. Madridi rünnakus surma saanute arv kasvas aga kiiresti, peatudes alles 192 juures. Hommik oli täis kaost ja hirmu ning inimesed otsisid lähedasi linna haiglatest.

Hispaania toonane peaminister José María Aznar Rahvaerakonnast väitis kaks päeva, et süüdi on ETA. Siis selgus, et ründas Al-Qaeda ning kolm päeva pärast plahvatusi toimunud parlamendivalimistel said konservatiivid karistada.

Vastupidi uuringutes prognoositule võitsid sotsialistid José Luis Rodríguez Zapatero juhtimisel. Nad täitsid rünnaku järel antud lubaduse tuua väed operatsioonilt «Iraagi vabadus» ära, tehes sellega Hispaaniast esimese sellelt missioonilt lahkuja. Nagu nendib CIDOBi teadur Diego Muro: poliitiline tähelepanu liikus riigisiseselt välismaal toimuvale.

Teaduri sõnul polnud Hispaania millegi sellise juhtumiseks üldse valmis. «2004. aasta oli aeg, mil võimud, politsei ja luureteenistused said ootamatult aru, et traditsiooniline terrorioht pole enam nii suur, võrreldes sellega, mis on tulekul,» kirjeldab ta punkti, kus tähelepanu liikus baskidelt islamistidele.

«See oli ränk hind maksta, aga õppetund võeti teadmiseks. Mõned asjad on muutunud. Mõningad rünnakud on ära hoitud. Kui kaua nii kestab, ma ei tea,» ütleb Muro. Ta toob võrdluse arvudes: kui toona keskendus islamismiohule 60–70 politseinikku, luuretöötajat ja kohtunikku, siis nüüd on nende ridades selle probleemiga tegelejaid umbes 3000.

2015. aastast on ka näiteks Barcelonas ohuhinnang pidevalt tulisemate – 4. ja 5. vahel – püsinud. Muro sõnul ei ole võimalik juba sirgunud teise põlvkonna migrantide ja endiselt leviva islamistliku propaganda taustal öelda, et Hispaanias ei juhtu midagi. Kuigi ta loodab seda väga.

Märksõnad
Tagasi üles