Kui läheb läbi Euroopa Komisjoni ettepanek muuta energiatoodete maksustamise põhimõtteid, peab Eesti tõstma diislikütuse aktsiisi. Bensiini aktsiisimäära aga tuleks sel juhul langetada.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Diislikütust ähvardab kallinemine
Praegu sõltuvad Euroopa Liidu liikmesriikides mootorikütuse ja kütteõli aktsiisimaksud üldjuhul nende mahust, ka euroliidus kehtivad kütuseaktsiiside miinimummäärad on mahupõhised. Vastavalt kolmapäeval avalikkuse ette jõudnud ettepanekule hakkaks need aga sõltuma kütuste energiasisaldusest ja nende põlemisel eralduvast süsinikdioksiidi kogusest (CO²).
Ettepaneku eesmärk on edendada keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Euroopa Komisjon märkis, et praegu on paradoksaalsel kombel kõige madalamalt maksustatud kõige rohkem saastavad energiaallikad. Biokütused seevastu on kõige kõrgemalt maksustatute hulgas, ehkki Euroopa Liit tahab suurendada taastuvenergia osa transpordis.
Vastavalt ettepanekule koosneks Euroopa Liidu uus kütuste miinimumaktsiis kahest komponendist. Esiteks peaks kütuseid maksustama vähemalt 20 euroga ühe tonni põlemisel tekkiva süsinikdioksiidi kohta. Teiseks tuleks neid veel maksustada 9,64 euroga ühe gigadžauli energia kohta mootorikütuste puhul ning 0,15 euroga ühe gigadžauli energia kohta kütteõli puhul.
Liikmesriikidele jääb loomulikult vabadus kehtestada alammääradest kõrgemad aktsiisid, kuid kõigile samal otstarbel kasutatavatele kütuseliikidele tuleb kehtestada võrdsed aktsiisimäärad. See tähendab, et kuna diislikütus tekitab Euroopa Komisjoni andmetel rohkem CO² ja annab rohkem energiat kui bensiin, hakkab diislikütuse aktsiis tulevikus olema bensiiniaktsiisist kõrgem, samas kui praegu on see enamasti madalam.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja David Boublil ütles, et komisjoni arvutuste järgi oleks uute alammäärade puhul minimaalne aktsiis liitri bensiini kohta sama suur kui praegu ehk 0,359 eurot. Diislikütuse minimaalne aktsiis aga tõuseks 0,330 eurolt 0,412 eurole liitri kohta. Euroopa Komisjoni väitel ei oleks sellisel tõusul erilist mõju, kuna paljudes liikmesriikides kehtivad juba praegu alammääradest kõrgemad kütuseaktsiisid.
Eestis on praegu bensiiniaktsiis ligi 0,423 eurot ja diislikütuse aktsiis 0,393 eurot liitri kohta. Seega peaks Eesti diislikütuse aktsiisi Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustudes tõstma. Aga kui Eesti kergitaks diislikütuse aktsiisi ka Euroopa Liidu alammäära tasemeni, tuleks kütuste võrdse kohtlemise põhimõtte järgi bensiiniaktsiisi langetada.
Ent asjatundjate hinnangud kütuste energiasisalduse ja nende põlemisel tekkiva CO² koguse kohta on erinevad. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli autotehnika professori arvutuste järgi peaks bensiiniaktsiisi miinimummäär olema hoopis 0,445 eurot ja diislikütuse väikseim aktsiisimäär 0,397 eurot liitri kohta. Kütteõli aktsiisi uus alammäär jääks aga palju väiksemaks Eestis praegu kehtivast määrast.
Kuna uute energiatoodete maksustamise põhimõtete osas on omajagu ebaselgust, pole Eesti oma seisukohta Euroopa Komisjoni ettepanekute suhtes veel kujundanud. «Arvestades energiamaksustamise direktiivi muutmise ettepanekut ning sinna juurde kuuluva mõjuhinnangu mahukust ja tehnilist keerukust, oleme kavandanud Eesti seisukoha lõpliku kujundamise selle aasta septembrisse,» teatas rahandusministeerium. «Ka Euroopa Liidu otsustusprotsessis on kogu teema alles algusfaasis ning liikmesriikide ekspertide tasandil on arutelud alles ees.»
Samas on osa liikmesriike juba komisjoni ettepanekute vastu sõna võtnud. Nad on teinud suuri investeeringuid diiselmootoritesse, mida kasutatakse sõiduautodes üha enam, ega soovi diislikütuse maksumäära tõusu.
Briti valitsus väljendas oma vastuseisu juba enne ettepanekute avalikustamist. Saksamaa majandusminister Rainer Brüderle ütles, et ei näe Euroopa Komisjoni ettepanekutes mingit väärtust. Tema sõnul peaks liikmesriikidele jääma vabadus energiamakse ise kujundada.
Kui EK ettepanekud liikmesriikide ministrite nõukogu ja Euroopa Parlamendi kadalipu läbivad, hakkavad uued energiatoodete maksustamise reeglid kehtima 2013. aastal. Samas jätaks Euroopa Komisjon liikmesriikidele üleminekuaja, nii et uute aktsiisi alammääradega peaksid riigid arvestama 2018. aastast ning uusi reegleid täismahus täitma 2023. aastast.