Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
14.08.2017
Eesti Riik võtab kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke (50) Arvamusfestival otsib oma olemust Politsei müüb keskkonnaseire lendudeks ostetud kopteri Majandus Helmes: IT-suurprojekte tuleks teha osa kaupa Bitcoin – 21. sajandi kuld või ponzi skeem? Välismaa USAs läks valgete ülemvõimu pooldajate ja vastaste vahel veriseks arveteklaarimiseks Asepresident Mike Pence’i topeltmäng (2) Arvamus Lugejakiri: руки прочь от beehive Ahto Lobjakas: fentanüül roosiaias (20) Priit Pullerits: häbitud värvivahetajad (19) Juhtkiri: taheti parimat – välja kukkus nagu Venemaal (37) Erik Gamzejev: Ossinovski külvatud seemned Narvas idanema ei läinud Edasi 1951. aastal: tuntud viljapeksumasinajuhi N.N. Bredjuki uus saavutus Avraam Šmulevitš: Vene impeeriumi kolmas lagunemine algab Põhja-Kaukaasiast (92) Kultuur «Tõe ja õiguse» filmimine on raske nagu eestlase elu Sport Kirt jäi esikaheksast välja Bolti karjääri valus lõpp Pärnu krahh jätkub Vassiljev sai vigastada Eestlased MMil – pauk luuavarrest ning kamp keskmikke (4) Postimees Inglismaal: Klavan jagab fännid kahte leeri «Mina?! Neljas?! Kuidas?!» Õiglane ja Saluri sõlmisid magusa kihlveo Värske Eesti meistri Alfons Ra ilus tuhkatriinulugu Tartu Karlova sadamas käivad laiendustööd Endisesse Postimehe majja tulevad korterid Vaimupuuetega noortele paistab Maarja Päikesekodus lootusekiir Margus Meinarti portreed elavad, vestlevad ja liiguvad Valvo Semilarski, Mihkel Lees: Tartlased väärivad turvalisemat koduteed (1) Eili Arula: ma ei taha seenel käies ära söödud saada (4) Linnafestival UIT toob Tartusse liikuvad teosed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Margus Meinarti portreed elavad, vestlevad ja liiguvad

2 min lugemist
Maalil «Enn» (2011) on näituse «Viljapuuaed» kujundaja Enn Lillemets. FOTO: Margus Ansu

Margus Meinart maalib praegugi abstrakte, maastikke, lilli ja portreid, nagu see on kombeks Konrad Mägi ateljees, kus ta õppis 1991–1996 (lisaks lõpetas 2004 Tartu kõrgema kunstikooli). Portreede maalimine on kõige riskantsem, sest nõutud on nii sarnasus kui ka autoripoolne originaalsus.

Meinarti portreedes on olemas mõlemad. Sealjuures näib, et kunstnik rahuldab eelkõige omaenese loomingulist egoismi.

Tabatud sarnasus

Eesti ühe parema koloristina mõtleb Meinart iga teose puhul välja, kuidas uue värvikombinatsiooniga tabada midagi iseloomulikku kujutatava näos. Ta valib kord pahtli, kord pintsli, proovib ka erinevaid faktuure ja stiile. Ta maalib salaja pildistatud foto järgi nii kaua, kuni tunneb ka lõuendi peal ära oma sõbra.

Eesti ühe parema koloristina mõtleb Meinart iga teose puhul välja, kuidas uue värvikombinatsiooniga tabada midagi iseloomulikku kujutatava näos.

Seetõttu peab ta kujutatavat hästi tundma ning nii ongi tema loomingu üheks tippteoseks «Lemps», sest Lembit Saartsiga suhtles ta 25 aastat. Kõik need, keda mina tunnen, on näitusele «Viljapuuaed» välja pandud piltides väga vahvad välja kukkunud («Enn», «Malev», «Tuuli», «Helju», «Marju» jt). 

Modelli äratundmise rõõmust on põnevam uurida kunstilisi lahendusi. Sajandi esimesel kümnendil harrastas Meinart ekspressionismi (õnnestunuim «Matu»), sekka puäntillistlik «Maie» (2009).

Aastal 2005 maalis ta ennast lõvina ühtlaselt siledale sinisele taustale. Järgmine napikoloriidiline teos aastast 2007 Heldur Viiresest on juba väga õnnestunud. Teisest aastakümnest alates kujuneski tema portreekunsti peamiseks tunnusjooneks täiesti tühi mittemidagiütlev taust. Ning kunagi mitte ühtegi atribuuti. Siiski, see taust on alati dialoogis väga fantaasiarikkalt lahendatud portreega.

«Heldur» (2007) kujutab Heldur Viirest. FOTO: Margus Ansu
Marju Lepajõe portree «Marju» on valminud aastal 2016. FOTO: Margus Ansu

Näituseruumi keskel stendide peal on nelik («Peeter 1», «Naeratav autoportree», «Marius» ja «Marju»), kus riietust markeerib paljas valge lõuend või tuim must värv. Kolmel neist on toreda nipina tausta värv valgunud ka kaela-krae peale.

Väga paeluvat pastelset värvikooslust näeme teoses «Ülle», kus taust ja peaaegu terve ihu on sama värvi sinepikollane. Pikkade kergelt nüansseeritud pintslitõmmetega maalitud piltide hulka kuulub kaks karakteerset portreed: sassis juustega «Krista» ja baretiga «Raido».

Värvikamad teosed on maalitud enamasti pahtliga, mida Meinart hakkas Brüsselis 2005–2014 elades eelistama. Kohe ukse juures on üks atraktiivne kolmik: abikaasa Kersti portree kõrgub värvikuhila kohal, «Jüri» (kunstnik Jüri Marran) on seevastu paksude värvide alla peaaegu ära kadunud. Kõige ägedam on tumesinise näoga Ove Lainas. 

Kiirus ja liikuvus

Meinart maalib kiiresti, portree võib valmida umbes kahe tunniga, nii nagu Johannes Uiga maastikud. See kiirus ja liikuvus jäädvustub teosesse. Tema inimesed elavad. Vaataja jääb mõistatama, mida see naine või mees pildil parajasti teeb, mõtleb, ütleb.

«Salme» on just midagi head teada saanud, «Maret» kuulab kedagi tähelepanelikult, «Hesi» aga hajameelselt. «Andres 6» naeratus on kaval, tema naabri «Indreku» oma aval. Helena ja Emily on kaksikportrees õnnelikus vestluses, teises kaksikportrees «Cairi ja Harry» virvendab Harry meie ees kui lõbus pilveke.​

​Hetkelisus on Margus Meinarti portreede üks võlusid. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega don Quijotet meenutav «Autoportree valgel».

Kogu näitust iseloomustab helgus ja südamlikkus. Enn Lillemetsa hea kujundus aitab sellest süsteemset ülevaadet saada.

Kunstimajas

  • Tartu kunstimaja monumentaalgaleriis (Vanemuise 26) saab vaadata Margus Meinarti portreede väljapanekut «Viljapuuaed».
  • Näituse on korraldanud kunstiühing Pallas.
  • Kujundanud ja saateteksti kirjutanud Enn Lillemets.
  • 16. augustil kell 17 algab näitusel portreedeteemaline jututund.
  • Näitust saab vaadata 19. augustini.
Seotud lood
12.08.2017 15.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto