Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
14.08.2017
Eesti Riik võtab kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke (50) Arvamusfestival otsib oma olemust Politsei müüb keskkonnaseire lendudeks ostetud kopteri Majandus Helmes: IT-suurprojekte tuleks teha osa kaupa Bitcoin – 21. sajandi kuld või ponzi skeem? Välismaa USAs läks valgete ülemvõimu pooldajate ja vastaste vahel veriseks arveteklaarimiseks Asepresident Mike Pence’i topeltmäng (2) Arvamus Lugejakiri: руки прочь от beehive Ahto Lobjakas: fentanüül roosiaias (20) Priit Pullerits: häbitud värvivahetajad (19) Juhtkiri: taheti parimat – välja kukkus nagu Venemaal (37) Erik Gamzejev: Ossinovski külvatud seemned Narvas idanema ei läinud Edasi 1951. aastal: tuntud viljapeksumasinajuhi N.N. Bredjuki uus saavutus Avraam Šmulevitš: Vene impeeriumi kolmas lagunemine algab Põhja-Kaukaasiast (92) Kultuur «Tõe ja õiguse» filmimine on raske nagu eestlase elu Sport Kirt jäi esikaheksast välja Bolti karjääri valus lõpp Pärnu krahh jätkub Vassiljev sai vigastada Eestlased MMil – pauk luuavarrest ning kamp keskmikke (4) Postimees Inglismaal: Klavan jagab fännid kahte leeri «Mina?! Neljas?! Kuidas?!» Õiglane ja Saluri sõlmisid magusa kihlveo Värske Eesti meistri Alfons Ra ilus tuhkatriinulugu Tartu Karlova sadamas käivad laiendustööd Endisesse Postimehe majja tulevad korterid Vaimupuuetega noortele paistab Maarja Päikesekodus lootusekiir Margus Meinarti portreed elavad, vestlevad ja liiguvad Valvo Semilarski, Mihkel Lees: Tartlased väärivad turvalisemat koduteed (1) Eili Arula: ma ei taha seenel käies ära söödud saada (4) Linnafestival UIT toob Tartusse liikuvad teosed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eili Arula: ma ei taha seenel käies ära söödud saada

2 min lugemist
Eili Arula FOTO: Kristjan Teedema

Aastaaeg on selline, et püüan igal vabal võimalusel haarata seenekorvi ning seada sammud lähimasse seenemetsa. Paar nädalat tagasi seenele minnes sain naabrinaiselt kaasa veidra hoiatuse. «Tee siis ikka lärmi ka, kui metsa lähed,» sõnas ta.

Hoiatuse põhjus oli vaatepilt, mis oli avanenud talle metsatukas, kus igal aastal seenevarusid täiendame. Nimelt nägi ta seal üsna värsket karukäpa jälge. Seda, et karusid minu lemmikseenemetsas leidub, tean isegi, kuid pole kunagi mõelnud, et võiksin karu metsas kohata.

Tean, et karu on üsna pelglik. Sellegipoolest ei soovi ma temaga metsas silmitsi sattuda. Ainuüksi minu kodukandis on viimase aasta jooksul kaks mu tuttavat metsas karuga kohtunud. Olgugi et karu neid rünnanud pole, ei olevat mõmmikuga paarikümne meetri kaugusel vastamisi seista just meeliülendav elamus.

Karusid meie metsades jagub, räägivad eri piirkondade jahimehed omavahel kokku leppimata kui ühest suust. Et metssigade arvukus on siinkandis katku tõttu miinimumini viidud, hakkab ka suurkiskjatel metsas toitu nappima. Juba käivad mõmmikud usinalt põdravasikaid noolimas.

Ka kuiv statistika räägib sellest, et karu tabamine pole jahimeestele eriti keeruline. Karujahihooaeg on jõudnud kesta napilt kaks nädalat ning ainuüksi Tartumaal on pool keskkonnaameti väljastatud karude laskmislubade limiiti juba täis. Kaks karu lubatud neljast on lastud.

Kahju, et endiselt peetakse jahimehi verejanulisteks elajateks, kes kütivad loomi, et mingit ürgset tapjakirge rahuldada. Siinkohal oleks paslik välja tuua, et jahimehed käivad metsas tihti püssita. Nad viivad metsloomadele raske talve üle elamiseks toitu, jälgivad rajakaamerate abil ja varitsuspukkides, kes seal söömas käivad ning milline on nende metsaelanike tervis.

Kahju, et endiselt peetakse jahimehi verejanulisteks elajateks, kes kütivad loomi, et mingit ürgset tapjakirge rahuldada.

Suurkiskjate küttimine käib meie metsades kvootide alusel, mille väljastab keskkonnaamet. Loomade arvukust metsas tuleb ohjes hoida. Kui me tahame elada metsloomadega sõbralikult kõrvuti, siis peab looduse kroon, inimene, hoolitsema selle eest, et metsloomade arvukus tasakaalus püsiks. See kohustus on pandud jahimeeste õlule.

Jahipidamine on rangelt vabatahtlik ning igaüks ei soovi ega peagi püssi palgele tõstma. Ka mina ei ole võimeline loomale jahti pidama, pole minu loomuses tulistada looma pihta, kuid saan aru, miks jahimehed seda teevad ning miks see on vajalik. Jahimeestele, kes peavad seda hobi oma vabast ajast ja tahtest, kaasneb sellega palju kohustusi ning regulatsioone. See veel puudub, et asjatundmatud kodanikud neid ka verejanulisteks tembeldavad.

Karurünnak on siinmail küll harv juhus, kuid ma küll ei soovi olla osaline Darwini teooria õpikunäites, sest ilmselgelt on karu minust kiirem, osavam ja tugevam. Halbade asjaolude kokkulangemise korral jääksin mina ses duellis kindlasti kaotajaks.

Seotud lood
12.08.2017 15.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto