Katri Raik: Narvat saab muuta vaid seestpoolt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Narvat ei iseloomusta ainult nõukogudeaegsed korterelamute read, vaid ka vanad kiviaiad, eikuhugi viivad trepid Narva vanalinnas. Narva linnapeakandidaat Katri Raik kahe Narva sümboli ees: vasemal nurgake Tartu Ülikooli Narva kolledžist, mille ehitamisel oli Raigil oluline roll, ja eemal Narva raekoda, üks vähestest 1944. aasta pommitamise järel väliselt taastatud Rootsi-aegse Narva ehitisest. Raekoda ootab taastamist ja raekoja kell käima panemist.

FOTO: Georg Kõrre

Kohalik Narva võim on aastatega õppinud tegutsema rohkem iseenda kui narvalaste huvides, väidab linnapeakandidaat, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Katri Raik (49). Sel sügisel tahab ta koos 60 mõttekaaslasega lõpetada Narvas veerand sajandit kestnud keskerakondliku taustaga poliitikute ainuvõimu.

Sõidame koos Raigiga ühel vihmasel augustihommikul Tallinnast Narva. Punases, lehvivas, soomeugrilikus kleidis linnapeakandidaat tuleb auto peale Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee nurgalt. Pealinna üürikorteris elab Raik nädala sees – ta on sisekaitseakadeemia rektor.

Raigi kodukorter on aga Narva vanalinnas – eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel ehitatud paksude müüridega majas, kust paistavad nii Narva kui ka Ivangorodi linnus koos riigilippudega.

Narvalaste ja Narva võimu suhted Eesti riigiga võtab Raik kokku otsekoheselt: «Narvalased ütlevad: riik ei salli Narvat, riik on meile selja pööranud. Narva on elanud selle teadmise peal 1991. aastast. Vastanduse peal, et meie siin Narvas ja nemad seal Eestis. Vastanduse peal on hea elada, sest tead, kes on vaenlane. Eesti valitsus on vaenlane. Ja seda vastandust on ka Narva volikogu enamus üleval hoidnud. On naiivne loota, et kui minister korraks Narva tuleb ja midagi lubab, siis sellest piisab. Ministri visiit või välismaalaste saabumine Narva oli suur asi veel 2000. aastate algul. Mitte täna.»

Tagasi üles