Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (5) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (1) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (2) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (1) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartu rattaringluse projektijuht: süsteem peab olema elanikule mugav ja külalisele arusaadav

3 min lugemist
Tartu rattaringluse vastsele projektijuhile Heret Knjazevale on linn püstitanud selge eesmärgi: projekt tuleb kahe aasta jooksul ellu viia. FOTO: Kristjan Teedema

Eelmisel esmaspäeval asus Tartu paljuräägitud, ent seni veel idee tasandile jäänud rattaringluse projektijuhina tööle Heret Knjazeva. Varem maanteeametis töötanud ning Eestis ja Taanis teedeehitust ja transpordi planeerimist õppinud Knjazeva peab hea seisma selle eest, et rattaringluse projekt kahe aasta jooksul tõepoolest käima läheks.

Heret Knjazeva, mis teid ajendas sellele ametikohale kandideerima?

Esiteks töö sisu: rattaringlussüsteem on oluline osa linna transpordisüsteemist ning see teema, eriti jätkusuutliku transpordi planeerimine, on mulle südamelähedane.

Teiseks: mulle meeldib see, mida Tartus tehakse, ja ma tahan olla selles osaline. Ehk siis panustada transpordi planeerimisse ja võib-olla ka linnaplaneerimisse üldisemalt.

Olete ka ise aktiivne rattur. Kuidas hindate Tartu jalgrattateede praegust seisu?

Vahepeal õppisin ja elasin kolm aastat Kopenhaagenis, nii et mul on päris hea võrrelda toonast ja praegust olukorda ning julgen öelda, et praegu on pilt täiesti teine. On palju rohkem rattureid, mitte ainult rattateedel, vaid üldse linnapildis.

Tartu eesmärk on, et rattaringlus oleks osa Tartu linnatranspordist. See eeldab, et linnal peab olema väga suur kontroll süsteemi üle.

Kergliiklusteid on järjest juurde ehitatud, kuid olen teedeinsener ja saan aru piirangutest, mida Tartu tänavad seavad rattateede ehitamisele, pealegi ei olnud ratturid varem tuntavad linnaliikluse osalised ja tänavate projekteerimisel nendega ei arvestatud. 

Rattaringluse käivitamine on Tartu linnavõimudele väga tähtis teema ja see tahetakse igal juhul ellu viia. Kas tunnete seetõttu ka teatud survet?

Ei tunne. Olen küll kursis sellega, et teema on erinevatel põhjustel venima jäänud, aga mulle pole selles asjas survet avaldatud.

Kui populaarne on rattaringlus mujal Euroopas?

Selle populaarsus aina kasvab, eriti kui seda arendatakse osana linna transpordisüsteemist.

Kus olete ise seda teenust kasutanud ja kus kõige enam rahule jäänud?

Lisaks Kopenhaagenile ja mõnele teisele Taani linnale Helsingis, samuti Lätis ja Leedus. Kõige enam jäin rahule Kopenhaagenis, sest seal on elektrirattad ja nendega väga mõnus veereda, rattateed on laiad ja sõita ohutu.

Samas külaline ei pruugi sealsest süsteemist väga hästi aru saada, näiteks ei anna laenutuspunktid selget infot, kuidas rattad kätte saada. Kui ei hakkaks internetist otsima süsteemi eripärasid, siis võib-olla nii õnnelik seda süsteemi kasutades ei oleks. 

Kui palju Taanis ratta laenutamine maksab? Kas arvepidamine käib tunni või päeva kohta?

Tunni kaupa ja ütleksin, et see on ka Taani mõistes kallis: üks tund laenutust maksab neli eurot. Sõidu alustuseks tuleb registreerida krediitkaart või transpordikaart, nii nagu registreerid end rongi või bussi.

Kui lõpetad sõidu, pead sõitma parklasse. Kui parkla juhtub täis olema, ei pea sa minema teist parklat otsima, vaid võid lukustada ratta parkla kõrvale.

Tartu liigub samuti pigem laenutuse suunas ühistranspordikaardi põhjal?

Jah, ning süsteemi saab registreeruda ja seda kasutada ka vastava mobiiliäpiga, mis on külalistele mugavam. Ehk süsteem peab olema võimalikult mugav elanikule, samuti võimalikult arusaadav linna külalisele. 

Millal ikkagi Tartus rattaringlus tööle hakkab?

Tegevust on alustatud ja loodame väga, et 2018. aasta esimeses pooles on meil tarnija. Seal tulevad veel teatud tähtajad mängu, rääkimata sellest, et see on rahvusvaheline riigihange, mis võib venida.

Aga kui meil on tarnija, siis saame täpselt öelda, milliseks kuupäevaks rattad tarnitakse. Selge on aga, et hilissügisel või keset talve pole mõtet hakata Eestis sellist süsteemi avama, kui ka valmidus oleks olemas. 

Kui suure ressursiga te oma plaanides arvestada saate?

Süsteemi omandamisel tahab Tartu kasutada fondide toetusi ja nendes raamides peame plaane tegema. Sellele küsimusele ei saa praegu konkreetselt vastata, sest nendes fondides ei ole lõplikke otsuseid veel tehtud.

Kas rattaringluse süsteem peab olema otseselt linna hallata või võiks sellega tegeleda pigem mõni eraettevõte, nagu näiteks Tallinnas?

Võib ju olla ka kolmas variant, et sellega tegeleb mõni MTÜ, kes teeks seda missioonist. On erinevaid vorme, kuidas süsteemi omandada – mis puudutab haldamist, siis sellega linn ilmselt tegelema ei hakka.

Ka eraettevõte võib süsteemi omada, aga see sõltub sellest, milline eesmärk on seatud. Tartu eesmärk on, et see on osa Tartu linnatranspordist. See eeldab, et linnal peab olema väga suur kontroll süsteemi üle ja siin pole eraomandus kõige parem variant. 

Kui palju saab juba praegu minna detailidesse? Kas osale ratastele tuleb külge näiteks turukorv ja osale lapse turvatool?

Süsteem pole mõeldud süsteemi enda pärast, see on kasutajatele ja kõiki neid asju tuleb arvesse võtta. Asjade hoidmise korv peaks olema minu meelest  elementaarne. Aga tehnilise kirjelduse kokkupanekuni pole me veel jõudnud.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto