Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
16.08.2017
Eesti ERR maksis jalgpalliõiguste eest ligi 1,5 miljonit (10) Siberi suursoo ääres elab vähetuntud külas eesti keel (6) Kaksmeelse Keskerakonna ühine toon (1) Tallinnas vurab esimene elektriline linnaliinibuss Majandus Riik lasi end põrunud megaprojektiga rumalalt lüpsta (31) Välismaa Abiprojektid aitavad avada Afganistani siseelu Välismaa lühiuudised 16.08.2017 Britid taotlevad ajutist tolliliitu ELiga Arvamus Karmo Tüür: Vene-sanktsioonide munitsipaalne murendamine (6) Aivar Pau: IT-luuletajate needus (8) Juhtkiri: arvestada tuleb tegelike laste, nende emade ja isadega Postimees 1998. aastal: Pavarotti tulek Muhu saarele osutus blufiks Eerik-Niiles Kross: metsavendade sõda kestab edasi (57) Lea Danilson-Järg: järjekordne rünnak koduste emade vastu? (9) Kultuur The xx-i minimalistlik reiv Pirita kloostri õnnelikud helid Lätlaste üllatav «Boléro...» Inimeserasvast seep, etendus vaid kahele vaatajale ehk Alanud on SAAL Biennaal (1) Sport Erki Nool: ootan Janek Õiglaselt hüpet stabiilsuses Üllar Kerde: pole isegi mõelnud, et võiksime Makedoonialt tappa saada! «Mõtlesin, et võtan rahulikult ja sõidan oma sõitu. Aga niipea kui start käis…» Rally Estonia tuleb 2018 (ilmselt) taas Raudmehed vallutavad Tallinna Tartu Jooks aitab Käopesa lastele uued jalatsid jalga Legendaarne klubi Atlantis vajus lõplikult ajalukku (9) Leivatehase laiendus neelab võimsa aatomipommivarjendi Leekides autod külvasid kahel järjestikku ööl ärevust Voldemar Kuslap: tundsin, et midagi kogunes silmanurka Ülikoolidiplom taskus andis julguse astuda kutsekooli Tartu rattaringluse projektijuht: süsteem peab olema elanikule mugav ja külalisele arusaadav (2) Jüri Allik: kes on õige elvalane? Andrus Punt: Tartu vajab pehme mulli asemel tugevat sisu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: arvestada tuleb tegelike laste, nende emade ja isadega

2 min lugemist
Pirita promenaad. FOTO: Liis Treimann

Terav vaidlus võiks tulla ja seda on Eestil sisuliselt vaja. Enne olgu aga öeldud, et Eesti vanemahüvitis – tuntud ka kui emapalk – on väga tore ja hea.

Erakordselt huvitav küsimus, mis puudutab süvitsi Eesti riigi poliitikate kujunemist, on see, miks ülepea tegeletakse ühe suhteliselt hästi toimiva lahenduse detailidega, selmet hakata lahendama probleeme, mida päriselt olemas olevad Eesti inimesed, väikelaste emad ise riigi vigadeks peavad.

Üks selge ja peaaegu kõiki puudutav süsteemi viga on näiteks see, et kaheksateist kuud emapuhkusel olnud naine avastab ühe ta tulusid drastiliselt mõjutava reegli alles siis, kui ta lasteaeda läinud järeltulija esimest korda nohu või köha tõttu koju peab jääma – ja esimesel lasteaia-aastal on kõigi me järeltulijad suure osa ajast nohused-köhased. Miks on siis reeglid sellised, et haige lapsega koju jääv ema avastab, et haigekassa hüvitist ei arvestata talle mitte selle palga järgi, mis ta sai enne lapse sündi, vaid hoopis ootamatu keskmise järgi?

Põnev oleks süvitsi aru saada, miks ei ole sotsiaalministeerium oma ettepanekutes seadusandjale tähele pannud näiteks seda kõiki peresid, kõiki emasid puudutavat probleemi, mille lahendamiseks oleks vaja seaduse kohendamist ja üksiti ilmselt lisaraha haigekassalt.

Vaieldes detailide üle, tuleb meeles hoida mõnda elementaarset, ent kergesti ununevat asjaolu. Esiteks tuleb küsida, mis on poliitiliste valikute siht või sihid, ja teiseks aru saada, et ideaale kirjeldav loogiline arutlus ja tegelikkust jõudumööda kirjeldav statistika täiendavad, mitte ei asenda teineteist.

Teiseks, vanemahüvitis on kõigest üks vahend, tööriist mingite suuremate eesmärkide saavutamiseks. Seejuures oli vanemahüvitise algne siht selgelt sündimuse kasv ja emade, perede toetamine sellel ajal, kui perekond (või ka üksikema, -isa) on majanduslikult kõige haavatavam. Naiste ja meeste võrdsed õigused on olnud Eesti riigi kandev väärtus ja õigusloome siht kogu meie iseseisvusaja vältel. Klassikaline perekonnaõigus kaitseb lapsi ja ema.

Oluline ongi aru saada, et küsimus ei seisne selles, kas emale-isale on armsam õde või vend (kõik lapsed on vanematele ühtviisi kallid). Iga vähegi arukas täiskasvanuks saanud laps mõistab, millise erakodselt väärtusliku töö tema vanem (olgu see öeldud sooneutraalselt) ära tegi.

Muidugi võime ühiskonnas edendada kujutlust, et tublisid perekondasid, emasid ja isasid pole üleüldse tarvis, inimeste maailm kestab kuidagi iseenesest edasi...

Seotud lood
15.08.2017 17.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto