Sisukord
Päevakomm
Postimees
21.08.2017
Eesti Milline valimisliit oleks kõige loogilisem? Lepo Sumera korteri rääkimata lugu (12) esikas 21.08 vol. 1 Ohtlikud mängud? Teadlased üle ilma loovad Tartus tehismõistust Majandus Noor Teder kavandab Porto Francost rahvusliku kapitali tsitadelli (1) Välismaa KOHALIK VAADE. Barcelona õpib elama uues normaalsuses Terror jõudis Soome Arvamus Chris Patten: lääne kõlbelist pankrotti võib täheldada igal pool (9) Postimees 1939. aastal: õnnetus varitseb töötajat Juhtkiri: 20. august ja häid vaidlusi täis argipäevad (2) Mart Nutt: rahvas pole kogukond (3) Andres Anvelt: võitlus fentanüüliga on juba aastaid politsei jaoks prioriteet (3) Jaanus Piirsalu: palun kogu Nepside pere ees siiralt vabandust (12) Kultuur Aasta kirjanik Mihkel Mutt: looming ja lastesaamine on iga indiviidi püha inimõigus (1) Läbi pikslite kangelaslikkuse poole «Eakaid inimesi ei tohiks vaja olla ainult valimiste ajal!» Sport 85.41 visanud Kirt salvas Värnikut Tänaku kingitus Eesti Vabariigile ja võidu saladus Klavan vaigistas Benteke ja Liverpool võitis Eesti võrkpallikoondis käib Müncheni Bayerni rada (1) Teadus Pariisi kliimalepet kummitavad vigased andmed ja poliitikute lahmivad lubadused Tartu Sukeldujad tõid Emajõest välja sajakilose ankru, laevaga veel ei näkanud Raekoja töötajaid kaitsev reegel üllatab endiselt (9) Maavalitsused kaovad, juurde tekib kaks uut riigiasutust (1) Ööklubi vajus minevikku, kuid tants Atlantises jätkub Rannailmaga võid angerjat vaid muuseumis näha ehk Kuidas teadlaste tünnid Võrtsjärvel tühjaks jäid Martin Hallik, Siim Vatalin: pettumus rattateedest – tark oleks teha nutikalt! (2) Eili Arula: riigiasutused kui seitsmepealine lohe (1) Külaselts rookis Kriimani mõisa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanus Piirsalu: palun kogu Nepside pere ees siiralt vabandust

2 min lugemist
Jaanus Piirsalu FOTO: Postimees.ee

Juulis käisin reportaaže kirjutamas eesti ja seto külades Siberis. Igas külas korjasin ka mälestusi selle kohta, mida mäletatakse 1937. ja 1938. aasta repressioonidest, mida Venemaal teatakse kui suurt terrorit. Suur terror puudutas väga valusalt igat eestlaste küla tollases Nõukogude Liidus, alates Kaukaasiast kuni Kaug-Idani.

Koidula külas Kemerovo oblastis leidsin kunagise kooli arhiivist Armilda-tädi mälestused, kus ta muu hulgas rääkis 1937. aastal ära viidud ja kadunuks jäänud koolidirektor Nepsi ja ta laste saatusest. Kirjutasin sellest juuli lõpus ilmunud Koidula-loo kõrvale lühikese lisapala «Valter Nepsi kättemaks» (PM 29.07), sest mulle paistis see tõeliselt erakordse loona, et Stalini timukate kätte langenud koolidirektori poeg oli üle kõikivallanud hirmust ning maksis kätte tema isa ja ema peale kaevanud ning seejärel Eestisse põgenenud lurjusele.

Avaldamiseks oli mul ainult üks motiiv: lootsin, et minuga võtab ühenduste keegi Nepsidest ja räägib ära kogu selle erakordse loo kõigis oma detailides. Mul vedas ses mõttes, et mulle tõepoolest kirjutas Koidula kooli kunagise direktori Sergei Nepsi pojapoeg Valeri. Õnneks või kahjuks ei lõppenud see lugu päriselus nii, nagu mäletas Armilda-tädi. Pealekaebaja ei saanud teenitud karistust, kuigi Eestisse põgenes ta küll. Nagu ütles Valeri, oli ta isa selliseks kättemaksuks liiga palju sõda näinud (jõudis Siberi diviisidega saja kilomeetri kaugusele Berliinist) ning sel poleks enam nagunii mõtet olnud. Pealegi sai isast endast juba koolidirektor.

Ma palun kogu Nepside pere ees siiralt vabandust, et tegin nende isast, vanaisast ja vanavanaisast tapja. See on andestamatu, et läksin erakordse loo leidmiseks liiga kerget teed. See ei loe, et minu meelest oleks väga raske hukka mõista sellist kättemaksu, kui see oleks toimunud.

Aga üks oluline asi on selles loos tõsi. Suure terrori ajal arreteeris ja hukkas NKVD tihti nn Eesti spioonide pähe eestlasi teiste eestlaste pealekaebuste järgi, vähemalt oli nii külades. Olen lugusid pealekaebajatest kuulnud igas Venemaa eestlaste külas, kus suur terror on jutuks tulnud.

Selles oli Armilda-tädil õigus, kui ta rohkem kui 40 aastat tagasi rääkis: «Pealekaebused muutusid tavalisteks. Külas teati neid inimesi, kes selle jälgi asjaga tegelesid, kuid hirm surma ees oli suurem, kui tahe nendega arveid õiendada.»

Ka Sergei Nepsi pealekaebaja nimi on teada, tema perekonnanimi on Eestis üsna haruldane. Eesti külade paljude pealekaebajate nimed on teada. Aga nagu ütles mulle Valeri Neps: «Nende lapsed ja lapselapsed ei ole selles süüdi.» Kuid me peame neid pealekaebamiste lugusid kahtlemata teadma.

Palun Venemaa eestlaste järeltulijatel, kes teavad oma suure terrori ohvriks langenud esivanemate lugu, kirjutada mulle aadressile jaanus.piirsalu@gmail.com.

Seotud lood
19.08.2017 22.08.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto