Sisukord
Arvamus
Tänane leht
22.08.2017
Eesti Pärijate huvipuudus viib tootmistalude hääbumisele (11) Savisaare nimekiri alustas kukkumisega (13) Majandus Simson: ettevõtjad ärgu lootku ainult maksukingitustele (7) Välismaa Välismaa lühid 22.08 Ründajad liikusid riigist riiki Barcelona rahvarammija lasti maha Mida teame Soome noaründajast? Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa võltsuudis – ka Soome poliitikud läksid õnge (2) Tarmo Pikner: ei taha Rootsi lauda! (10) Avo-Rein Tereping: võluv Anna muutuvas maailmas (8) Juhtkiri: kes meid tulevikus toidab? (4) 20. augusti klubi liige: olgem uhked! (1) Edasi 1990. aastal: väike pood suure ja kõva raha eest Evelyn Kaldoja: terroristide pikk pidurdusteekond (4) Kultuur Mittearmastus. Diagnoos lapsevanematele ja Venemaale Mehed, kes tegid midagi Rein Langi, Viktor Siilatsi ja Urmas Nemvaltsi muljed Ruja kontserdilt Segakoorid, kus keegi ei seganudki Sport Võidukas rehvivalik sündis kõvas vaidluses Lõplikust valikust jäid välja Allik ja Naaber Võrkpall - idabloki paraadalast on saanud terve Euroopa mäng Maa Elu Eksperdid annavad nõu: kuidas valmistada võimalikult tervislikku moosi? Tartu Tartusse laieneva Alko1000 juht: «Nädala jagu sööki võiks kätte saada umbes 15 euroga» (28) Tartust saab alguse Eesti kalleim kortermajade uuendamine (3) Reformierakond Tartus tipus, IRL põhjas (2) Vallajuhtide arvates valdade liitmine kulude kokkuhoidu ei too Mehhikos kasvanud eestlane soovib õppida emakeelt, et suhelda Eestis elava vanaisaga (1) Peeter Laasik: Elva ostukeskuse saaga ehk Kuidas karikas sai täis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tarmo Pikner: ei taha Rootsi lauda!

2 min lugemist
Tarmo Pikner FOTO: Erakogu

Aeg-ajalt saabuvad Rootsi kuningriigist kursustel või koolitustel viibinud kodumaalased ja, jõudes Eestisse, silmad-suu pärani, ahastavad: miks küll meil pole elu nii nagu Rootsis! Kristiina Baum arvas, et Eesti ühiskond vajab küpsetamist, ja kutsus eestlasi istuma Rootsi lauda (PM 28.07), kus makstes ühe eest, võib süüa kümne eest ehk nii palju, kui seedimine kannatab.

Ihalus vana hea Rootsi järele on üks kentsakamaid muistendeid, selle ihalejaid on nelja liiki. Kõigepealt on need, kel vanematelt päritud mälestused, et kunagi valitses meil kuldne Rootsi aeg. Kuulsin minagi oma isa lausuvat, kui lapsepõlves peenart kaevates tuli lagedale hõbemünt aastast 1659 – see pärineb vanast heast Rootsi ajast.

Teised sõitsid 1990ndate alguses Stockholmi, parkisid laeval Rootsi lauas kõhu head-paremat täis ning koju naastes kandsid toidulaua ülikülluse automaatselt üle Rootsi ühiskonna virvatuleliseks külluseks. Kolmas liik on riigitüürijad, kes üritavad tõmbluku meetodil kopeerida Rootsi valitsemismudeleid. Selle liigi eestvedajaks on sotside liider Jevgeni Ossinovski, kes mitte kaua aega tagasi avaldas Eesti rootsistamise manifesti (PM 26.01).

Neljandaks noored, kes on sattunud mõneks ajaks õpilas-, üliõpilasvahetuses või mingi projekti raames Rootsi, osalenud seal rahvuskirevatel workshop’idel, kelle meelest saadud kogemus ongi õige läänelik eluviis, mis tuleks ilmtingimata importida Eestisse. Enamasti on selle liigi esindajateks noored vihased naised (mõned erandid siiski reeglit kinnitamas).

Samas, Rootsi ihalejaid ei ole ainult Eestis – neid saabub tõotatud maale igast ilmakaarest. Mullu koguni 163 000, kes tekitasid paraja segaduse, süües Rootsi laua tühjaks. Et 80 000 ihalejat Rootsi laua eest ei maksnud, tuleb nad tagasi saata, kuid see on keeruline, kuna suur osa neist on jooksus (kahtlustan, et realiseerivad Rootsis oma isikuvabadusi). Aga pole hullu, nagu rootsi tööparteilased väljenduvad – neil pole probleeme, on vaid väljakutsed.

Palju ambitsioonikamad väljakutsed on aga rootsi noortel vihastel naistel. Samal ajal kui politsei püüab Rootsi ihalejate seas selgust luua, arutas noorliberaalide Stockholmi piirkond tulevikuarenguid, ja otsustati teha ettepanek legaliseerida intsest (suguline vahekord lähisugulaste vahel).

Kui ajakirjanikel jäi selle peale suu mõneks ajaks lahti, lausus Stockholmi noorliberaalide president Cecilia Johnsson (Aftonbladet 21.02): «Meile ei meeldi moraalipõhised seadused, mis ei kaitse kellegi õigusi. Oleme noored ja meie kohustus on mõelda üks samm edasi.» Teisisõnu, ei ole vaja teha vahet, mis on õige, mis vale, ning moraal ja eetika on halvad, ainus tõe kriteerium on isikuvabadus.

Ja – hingake nüüd kolm korda sisse – samal üritusel võeti vastu ettepanek legaliseerida nekrofiilia (seks laipadega)! Tõsi, selleks peab olema laiba kirjalik luba (ilmselt kirjutatud enne laibastumist). Tõe huvides peab mainima, et noorliberaalide vallatud ettepanekud ei leidnud seekord vanemate kolleegide toetust.

Lõpetuseks tõestisündinud lugu ühest meie väikelinnast. Jalutas mulle vastu tuttav rootslane, sigar hambus, suundudes pargi poole. Teades, et naabruses elav rootslane oli soetanud siia korteri, külastades seda korra kuus, söandasin küsida: «Mis äriplaan sul selle korteriga on, mis seisab enamuse ajast tühjana?» Rootslane vastas: «Tead, mu plaan on selline, et ma tahan vahel lihtsalt õhtul välja jalutama minna.» (Kahtlustan, et realiseerib siin oma isikuvabadusi).

PS Igaks juhuks mainin, et tuttava rootslase põhielukoht on Stockholmi eeslinnas (kahtlustan, et samas, kus jooksus olevad Rootsi ihalejad realiseerivad oma isikuvabadusi).

Seotud lood
21.08.2017 23.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto