Sisukord
Arvamus
Postimees
22.08.2017
Eesti Pärijate huvipuudus viib tootmistalude hääbumisele (11) Savisaare nimekiri alustas kukkumisega (13) Majandus Simson: ettevõtjad ärgu lootku ainult maksukingitustele (7) Välismaa Välismaa lühid 22.08 Ründajad liikusid riigist riiki Barcelona rahvarammija lasti maha Mida teame Soome noaründajast? Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa võltsuudis – ka Soome poliitikud läksid õnge (2) Tarmo Pikner: ei taha Rootsi lauda! (10) Avo-Rein Tereping: võluv Anna muutuvas maailmas (8) Juhtkiri: kes meid tulevikus toidab? (4) 20. augusti klubi liige: olgem uhked! (1) Edasi 1990. aastal: väike pood suure ja kõva raha eest Evelyn Kaldoja: terroristide pikk pidurdusteekond (4) Kultuur Mittearmastus. Diagnoos lapsevanematele ja Venemaale Mehed, kes tegid midagi Rein Langi, Viktor Siilatsi ja Urmas Nemvaltsi muljed Ruja kontserdilt Segakoorid, kus keegi ei seganudki Sport Võidukas rehvivalik sündis kõvas vaidluses Lõplikust valikust jäid välja Allik ja Naaber Võrkpall - idabloki paraadalast on saanud terve Euroopa mäng Maa Elu Eksperdid annavad nõu: kuidas valmistada võimalikult tervislikku moosi? Tartu Tartusse laieneva Alko1000 juht: «Nädala jagu sööki võiks kätte saada umbes 15 euroga» (28) Tartust saab alguse Eesti kalleim kortermajade uuendamine (3) Reformierakond Tartus tipus, IRL põhjas (2) Vallajuhtide arvates valdade liitmine kulude kokkuhoidu ei too Mehhikos kasvanud eestlane soovib õppida emakeelt, et suhelda Eestis elava vanaisaga (1) Peeter Laasik: Elva ostukeskuse saaga ehk Kuidas karikas sai täis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: terroristide pikk pidurdusteekond

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja. FOTO: Postimees

Ilmselgelt olid Madridi sahtleis valmis kriisiplaanid sündmuseks, mis juhtus neljapäeval Barcelonas. Alates hetkest, kui peaminister Mariano Rajoy ja teised vajalikud valitsuse liikmed mõne tunniga Barcelonasse kihutasid, said need kui õlitatult ellu viidud.

Politseijõud uurisid ja vahistasid. Poliitilised ja ametkondlikud juhid pidasid nõu ja andsid pressikonverentse. Asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría, kelle üks rolle on pisut põliseestlase olekuga Rajoyd inimkeelde tõlkida, käis ja kuulas ka traumeeritud Cambrilsi rahvast ning kuningapaar väisas Barcelona haiglas vigastatuid.

Isegi praegu Kataloonias võimul olevad iseseisvusmeelsed saadi vaguralt riigi esindajate kõrval seisma ja esimesed õelusilmingud laupäeval suudeti veel vaiba alla lükata (teema väärib eraldi lahkamist, aga Kataloonia võimude enda viimaste küsitluste järgi on iseseisvuse poolt 41,1 ja vastu 49,4 protsenti rahvast).

Täiesti kindlalt võib öelda, et Hispaania on 2004. aasta Madridi rünnakutele järgnenud kanapäisusest õppinud. Küllap teati sedagi, et tõenäoliselt tuleb pauk Katalooniast kui vahistamiste poolest ammu suurimast terroripiirkonnast.

Miks seda siis ära ei hoitud? Sest ärahoidmine on võimalik vaid populisti jutus. Fantaasia paremäärmuslikus versioonis peaks «nendega» tegelema «otsustavalt». Vasakpoolse versiooni järgi on «ahne sekkuv lääs» ajanud «õilsad metslased» meeleheitele. Reaalses maailmas on see juba 1960ndail koloniaalsüsteemide lagunemise ja Gastarbeiterʼite saabumisega liikuma hakanud rong, mille pidurdusteekond võtab veel palju aastaid.

Kui piltlikustada rändekriisi kontrolli alla saamise rolli asja juures, siis sellega on umbes nagu suitsetamise mahajätmisega pärast vähidiagnoosi saamist. Kindlasti kiiduväärt, sest kergendab organismi koormat ja vähendab pisut uuesti haigestumise tõenäosust tulevikus. Ometi ei vabasta see ühe hoobiga pikast ja keeruka raviga võitlusest.

Jutt, et praeguse terrorilaine tähed pole mitte 2015. aastal Kosi vetes kummipaadist välja hopsanud, vaid ELi kodanikud ja alalised elanikud, on ühtaegu nii osaliselt õige kui ka parajalt silmakirjalik. Kui ühesugune terrorismijuuretis kerkib nii 1960ndail Prantsusmaale tööle tulnud alžeerlase lapselapse kui 1990ndail Taani pagulaseks võetud somaallase lapse peas, tundub õigustatud peljata, et järgmisel rongil üritavad eurooplastest üle sõita ka mõned täna saabuvate süürlaste lapsed.

Lisaks näib kehtivat seaduspära, et teemat iga päev uurivad terrorismianalüütikud räägivad rünnakute põhjustest kuid, nädalaid ja päevi enne või pärast nende juhtumist. Kui nad üldse avalikult räägivad. Esimestel tundidel võib aga leida tõelisi põhuarvamusi, kus edevus on enesekriitikale pommi pannud ning parimal juhul ei anna meeleheitliku «pildil püsija» jutt mingit asjalikku lisateavet, halvemal aga otsesõnu eksitab.

Seotud lood
21.08.2017 23.08.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto