Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.08.2017
Eesti Pärijate huvipuudus viib tootmistalude hääbumisele (11) Savisaare nimekiri alustas kukkumisega (13) Majandus Simson: ettevõtjad ärgu lootku ainult maksukingitustele (7) Välismaa Välismaa lühid 22.08 Ründajad liikusid riigist riiki Barcelona rahvarammija lasti maha Mida teame Soome noaründajast? Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa võltsuudis – ka Soome poliitikud läksid õnge (2) Tarmo Pikner: ei taha Rootsi lauda! (10) Avo-Rein Tereping: võluv Anna muutuvas maailmas (8) Juhtkiri: kes meid tulevikus toidab? (4) 20. augusti klubi liige: olgem uhked! (1) Edasi 1990. aastal: väike pood suure ja kõva raha eest Evelyn Kaldoja: terroristide pikk pidurdusteekond (4) Kultuur Mittearmastus. Diagnoos lapsevanematele ja Venemaale Mehed, kes tegid midagi Rein Langi, Viktor Siilatsi ja Urmas Nemvaltsi muljed Ruja kontserdilt Segakoorid, kus keegi ei seganudki Sport Võidukas rehvivalik sündis kõvas vaidluses Lõplikust valikust jäid välja Allik ja Naaber Võrkpall - idabloki paraadalast on saanud terve Euroopa mäng Maa Elu Eksperdid annavad nõu: kuidas valmistada võimalikult tervislikku moosi? Tartu Tartusse laieneva Alko1000 juht: «Nädala jagu sööki võiks kätte saada umbes 15 euroga» (28) Tartust saab alguse Eesti kalleim kortermajade uuendamine (3) Reformierakond Tartus tipus, IRL põhjas (2) Vallajuhtide arvates valdade liitmine kulude kokkuhoidu ei too Mehhikos kasvanud eestlane soovib õppida emakeelt, et suhelda Eestis elava vanaisaga (1) Peeter Laasik: Elva ostukeskuse saaga ehk Kuidas karikas sai täis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartusse laieneva Alko1000 juht: «Nädala jagu sööki võiks kätte saada umbes 15 euroga»

3 min lugemist
Alko1000 kauplusi pidava A1M OÜ juhatuse liige Einar Visnapuu on kindel, et üheksa päeva pärast Tartus avatav pood kujuneb rahva hulgas populaarseks. Kuivõrd see võiks mõjutada hindu teistes Tartu poodides, selgub mõne aja möödudes. FOTO: Margus Ansu

Alko1000 odavpoodide ketti pidava A1M OÜ juhatuse liige Einar Visnapuu ütles, et järgmisel nädalal avatava Tartu poe mõte sündis juba pool aastat tagasi. «See idee sai alguse teistes poodides ringi käies,» lausus ta ning viitas konkureerivate jaemüügikaupluste suurele juurdehindlusele.

«Kui sa vaatad, kui palju teised juurde panevad, siis sealt see meie soodsam hind tulebki,» lausus Visnapuu. Ta on kindel, et ka tunduvalt väiksema juurdehindlusega on võimalik äris edukas olla.

Kui tugevalt uus pood kohalikku jaemüügiturgu raputab, ei julgenud Visnapuu öelda, aga teatud mõju võiks sellel olla küll. «Arvan, et korrale kutsub ikka ja paljud hinnad vaadatakse üle. Päris nii enam edasi minna ei saa,» sõnas ta. «Ma pole kusagil nii kalleid hindu näinud kui Eestis. Läti on odavam, Leedu ka, Poolast pole mõtet rääkidagi.»

Tartu kauplus avatakse Kaupmehe hulgilao kõrval Tehnika tänaval. Hiljuti valminud hoones on 1700 ruutmeetrit pinda, millest pood hõivab 1500 ruutmeetrit. Kliente hakkab teenindama neli kassat ning tööd saab umbes viisteist inimest.

Visnapuu sõnul asub pood heas kohas, sest ostlema saab sõita ka linnaliinibussiga, kuid praegune asukoht polnud kõige tähtsam. «See on äge koht, aga mis vahet seal on, kus me oleme, sest rahvas tuleb siia nagunii. Kui sa müüd hinda, siis on inimene nõus sõitma kuhu iganes,» on ta veendunud.

Võrreldav Lidliga

Tartus avatavat poodi võib võrrelda Saksa odavketi Lidli kauplustega. «Neil on täpselt samasugune kontseptsioon. Kõik kaubarühmad on olemas, aga kitsama valikuga. See annabki võimaluse head hinda pakkuda,» selgitas Visnapuu. Ta on peagi avatava poe edus kindel.

Rahva hulgas levinud arvamuse, et uus pood pakub ainult konservtoitu, lükkas Visnapuu ümber. Samas tõdes ta, et domineerivad kaubad, mis ei rikne eriti kiiresti. Väga suur osa kaupa on pärit Poolast.

Kui sa müüd hinda, siis on inimene nõus sõitma kuhu iganes, lausus Einar Visnapuu.

«Ketšupid, konservid, kommid, kuivained, õlid, mahlad, jahud, kohv,» loetles ta. Erinevalt Lätis asuvatest poodidest ongi Tartus rõhk toidukaubal, mitte alkoholil. Viimast küll müüakse, kuid toidukauba osa on viis korda suurem. Lisaks esmatarbekaubad, nagu näiteks pesupulber, kingaviks või prügikotid.

«Tegelikult on meil kõik olemas, aga valik ei ole lihtsalt nii lai. Sa ei saa osta siit kümmet sorti pesupulbrit, aga kõik vajamineva saad kätte,» lausus Visnapuu. 

Piima ei pakuta

Kaupluse juhataja Jana Annuki sõnul ei saa neilt siiski osta piima ega piimatooteid, vähemalt esialgu. «Aga töötame iga päev selle nimel, et sortiment suureneks,» kinnitas ta. 

Kui palju keskmine toidukorv Alko1000 poes võiks maksta, on Visnapuu sõnul keeruline täpselt öelda, kuid nädala jagu sööki võiks kätte saada umbes 15 euroga. Näiteks liitrine segumahl maksab 55 senti. «60 euroga kuus söönuks. See on täiesti reaalne. Oleme seda ise katsetanud. Ja ei pea sööma ainult makarone,» ütles ta. 

Kuigi odavkauplus võiks meelitada eelkõige hinnatundlikku tarbijat, ei olnud Visnapuu nõus oma kliente kindlasse sihtrühma liigitama. «Meil ei ole sihtrühma määratletud. Kõik, kes ei taha raisata, on teretulnud,» sõnas ta ja andis mõista, et Tartu kauplus ei jää Eestis viimaseks.

«Pinnad on juba olemas ja ootavad, aga kõike korraga ei jõua. Meil on ju ikkagi Läti poed ka veel alles,» lausus Visnapuu. Uus kauplus avatakse 31. augustil ning on edaspidi lahti iga päev hommikul kaheksast õhtul kümneni. 

KÜSIMUS JA KOMMENTAAR

Kas ja kuivõrd Alko1000 avamine võiks mõjutada teiste poodide hindu?

Tartu tarbijate kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger 

Ma ei oska öelda, kas see avaldab meile mõju või mitte, sest ma ei tea, millistest hindadest jutt käib. Kui hinnad on head, siis küll, aga ilmselt mõjutab see ainult kampaania pakkumisi, mida üritatakse konkurentsiks kõrvale pakkuda.

Toidukaubanduses on juurdehindlus keskmiselt 22–25 protsenti. Loomulikult on kuud erinevad ja mõjutavad ka kampaaniad, aga aasta keskmisena jääb juurdehindlus sellisesse vahemikku. 

Ja tegelikult ei saa sa seda juurdepanekut kõike kätte, sest midagi läheb halvaks, kiire realiseerimistähtajaga kaupadel on suured allahindlused, midagi varastatakse ära. Päeva lõpuks on realiseeritud hinnalisand ehk mille sa tegelikul kätte saad 17–20 protsenti. 

Kui sellest võtta maha küte, vesi, elekter, koristus, amortisatsioon, kassad ja tööjõukulu, siis jääb järele 1,5–2 protsenti. Mille arvelt siis seda allahindlust teha?

Loomulikult saab teha kontseptsiooni, kus hinnad ongi odavamad. Seda kauplusetüüpi nimetatakse discounter’iks, kus kokkuhoid toimub hulga asjaolude pealt. Üldjuhul pole neis jahutatud pinda või on seda vähe. Teine asi on sortimendi laius ehk tõmbad tuhandetesse ulatuva sortimendi tuhande tooteni. Annad kaupa välja kastidega ja hoiad kokku tööjõukulu. Aga seda kõike ei saa teha tavalises supermarketis.

Seotud lood
21.08.2017 23.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto