Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kes meid tulevikus toidab?

2 min lugemist
Päeva karikatuur 22.08. FOTO: Urmas Nemvalts

Maaharimine on inimkonda toitnud aegade algusest peale. Ka meie, eestlased, oleme naabruses elavate rahvaste kombel näiteks leiba suhtunud kui millessegi palju enamasse, mitte lihtsalt toiduainesse. See on alati sümboliseerinud rasket tööd, milleta on maal võimatu ellu jääda. Samas on põllumehe amet varem ikka au sees olnud, kuna nemad toidavad teisi inimesi.

Praegu pole põllumajandusel Eestis ega ka mujal Euroopas just parimad ajad ning selles valdkonnas hõivatud inimeste arv on viimase paarikümne aastaga kõvasti langenud. Eesti elanikest on põllumajanduses professionaalselt hõivatud mõnikümmend tuhat, ligemale 400 miljonist lääneeurooplasest elatub põllundusest umbes seitse miljonit ning trend näitab edasist langust.

See üleeuroopaline põllumajanduse kriis kätkeb endas tervet rida probleeme, näiteks hindade volatiilsust ja paljusid normatiive, mida euroopa põllumees peab tänapäeval järgima, kuid mis samas seavad talle suure koorma. Põhimõtteliselt on Euroopa põllumajanduse peamisest voorusest ehk toodangu kõrgest kvaliteedist saanud arengupidur, sest globaliseerunud majanduse konkurentsi tingimustes on vaja hoida väljaminekud madalal. See aga muudab ellujäämise raskeks.

Euroopa ja sealhulgas ka Eesti põllumajandust vaevavaks keerukaks probleemiks on muutunud põlvkondade vahetumisega seotu. Teisisõnu ei leidu enam neid noori, kellele põllumees saaks tulevikus, kui ta ise enam selle tööga tegeleda ei jaksa, oma majapidamise üle anda. Euroopas on raske leida mõnda riiki, kus noorem põlvkond tormaks rõõmuga maale põllumajandust edendama. Ehkki selles vallas valitseb sageli töökätest puudus, pole loota, et tänapäeva noortele mõjuks tõmbemagnetina maaelu ühes raske ja pingelise tööga, mida enamasti tuleb teha ilma puhkepäevadeta ning milles erinevalt linnaelust on palju vähem meelelahutust.

Paljudes riikides on selle probleemi lahendamiseks otsitud täiendavaid stiimuleid rahast – näiteks maksab meilgi PRIA ühekordset toetust summas 40 000 eurot noortalunikele, kes on nõus vanalt peremehelt talu üle võtma. Paraku pole sellised abinõud osutunud tõhusaks nendes riikides, kus on raha meist tublisti rohkem. Peale selle on säärane meede meil ka rehepaplust stimuleerinud. Maaelu ja põllumajanduse päästmine eeldavad põhjalikku strateegiat, mis kätkeks nii bürokraatia hõlbustamist tootja jaoks kui ka riigi tuge põllumajandustoodangu realiseerimisel. See ongi ainus tee, mis aitaks selle elukutse noorema põlvkonna seas uuesti au sisse tõsta ja selle tähendust mõista, kuna põllumees on ju tõepoolest see, kes meid kõiki toidab.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto