Sisukord
Eesti
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Savisaare nimekiri alustas kukkumisega

3 min lugemist
Edgar Savisaar. FOTO: Erik Prozes

​Eile ametlikult nime saanud Savisaare Valimisliit on Tallinnas mõne nädalaga kaotanud kolmandiku oma algsest toetusest, ent püsib endiselt koalitsioonikursil Keskerakonnaga.

Kantar Emori värsked toetusarvud näitavad, et kui juuli lõpus oleks Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare juhitavale valimisliidule oma hääle andnud 19,5 protsenti Tallinna valijatest, siis augustis üksnes 11,8 protsenti. Lahkunud toetajad on suuremalt jaolt Keskerakonna põlisvalijad, kes asunud – vähemasti praegu – taas koduerakonna leeri.

Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul tegi Savisaar augustis küll tugeva välireklaamikampaania Lasnamäel, ent toetuse languse põhjustas kohtuprotsessiga kaasnenud meediakajastus. «See näitas Savisaart suhteliselt negatiivses valguses,» märkis analüütik.

Kajastuse mõju ei maksa alahinnata, sest mäletatavasti tabas samasugune häältekadu Keskerakonda ka 2015. aasta septembris, kui prokuratuur Savisaarele, Keskerakonnale ja ettevõtjatele kahtlustuse esitas. Toona taastus Keskerakonna valijate hulk endisele tasemele alles detsembriks.

Üksteisega flirtivail Savisaare Valimisliidul ja Keskerakonnal on praegu pealinnas kahe peale kokku 43,2 protsendi valijate toetus, mis on juuliga võrreldes pisut kukkunud.

Voogi sõnul kõnelevad kõik märgid sellest, et valijaskond on pealinnas äärmiselt kõikuv. «See näitab suurt segadust valijate peas – endine kindel valik on muutunud ebamäärasemaks. Mingil hetkel eelistatakse üht varianti, teisel teist,» kirjeldas ta.

Lõplik tulemus hakkab tõenäoliselt sõltuma Savisaare Valimisliidu nimekirjast, mis tuleb 5. septembriks avalikuks teha. Võtmeküsimuseks saab, kas Savisaarest ja Olga Ivanovast üle jäävas kuues Tallinna valimisringkonnas suudetakse välja panna kandidaadid, keda Savisaare toetaja on nõus valima.

«Kui seal on täitsa tundmatud isikud, siis peab Savisaar oma meediakampaanias neid väga jõuliselt toetama ja ütlema, et selle isiku toetamine tähendab ka tema toetamist,» pakkus Voog. Midagi üllatuslikku selles poleks, sest sama võtet on Savisaar juba kasutanud Maardu valijate innustamiseks, kus valimisliit samuti välja läheb.

Kui Savisaar tajub, et tuntud nimede puudumine võib valimisliidule komistuskiviks kujuneda, võib ta 5. septembrini jääva paari nädala jooksul üritada mõne teise valimisliidu või Keskerakonnaga kokku mängida.

«Teine võimalus on see, et paljudel juhtudel ei pruugigi Keskerakonna endised valijad valima minna, kuna see tehakse neile nii keeruliseks, et nad ei oska valikut teha,» rääkis Voog.

Niisiis hakkab pealinnas tekkima sogane poliitvesi, mis võib avada uusi võimalusi teistele erakondadele, kelle reiting püsib seni muutumatu. Voogi sõnul on suurimad võimalused Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE), kui nad suudavad Tallinna venekeelse valija enda juurde meelitada.

Ka Reformierakonnal on Tallinnas soodus seis. 2013. aasta kohalikel valimistel oli valimisaktiivsus pealinnas 58 protsenti. Tänavu on Keskerakonna lõhenemise järel märke sellest, et valimisaktiivsus tuleb madalam. Voogi sõnul on see omakorda vesi oravapartei veskile, kellel on madalast valimisaktiivsusest Tallinnas ainult võita. «Reformierakonna enda valijad on suhteliselt truud, nad on ikka alati valima läinud.»

Mujal Eestis ei ole võrreldes juulikuuga erakondade toetuses suuri muutusi toimunud, kuid täheldada võib EKRE ja valimisliitude toetuse kasvamist.

Suurim tõus on rahvuskonservatiive tabanud Tartus. Kunagine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) 21-protsendiline toetus on seal skandaalide ja lahkumiste järel kahanenud 1,7-protsendiliseks. Juunis lahkus erakonnast IRLi Tartu linnapeakandidaat Margus Tsahkna, kes tõi eelmistel kohalikel valimistel 3260 häält – ligi 39 protsenti IRLile antud häältest. Sel korral ta valimistel ei osale.

IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson nentis Tartu Postimehele, et sealsetel valijatel on erakonna kohalikule poliitikale vähe ette heita, kuid need tulemused peegeldavad vahepealseid üleriigilisi turbulentse, kuhu erakond on valikute tõttu sattunud. Paljud hääled ongi läinud EKRE-le, kes naudib Tartus ligi 14 protsendi valijate toetust.

Kõrge 8,5-protsendiline toetus on EKRE-l ka Tallinnas, ent Kantar Emori uuringujuhi Voogi sõnul saab olema keeruline seda valimistel realiseerida. «Tallinna linnapeakandidaat on Martin Helme, kes kandideerib Mustamäel. Teistes ringkondades on EKRE-l väga raske seda kaheksat protsenti realiseerida, kui nad seal pakuvad täiesti tundmatuid isikuid,» ennustas analüütik.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloog Tõnis Saarts ütles erakondade augustikuu toetusarve kommenteerides, et põletavaim küsimus on IRLi lähiaja saatus.

«Kui IRLi toetus jääb alla viie protsendi ka edasistel kuudel ning neil ei õnnestu Tallinnas volikokku pääseda – praeguste küsitlustulemuste kohaselt on see isegi tõenäoline stsenaarium –, siis on vaid aja küsimus, kui erakond hakkab lagunema ning prominentsemad liikmed jooksevad teistesse paremerakondadesse laiali,» märkis ta BNSile. «Sel juhul me IRLi enam elujõulise parteina 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerimas ei näe.»

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto