Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (1) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Joosep Kään: kas noored valijad on propagandasöödikud või mürafiltreerijad?

2 min lugemist
Joosep Kään FOTO: Erakogu

Kahe kuu pärast saavad enam kui 25 000 noort vanuses 16 ja 17 aastat esimest korda minna valima linna- või vallavolikogu liikmeid. Avalikus arvamusruumis leidub kriitikuid, kes seavad selle õiguse küsimuse alla, kuna alaealised ei taipavat hästi, mis see poliitika on ja mis õigus neile õieti antud on; nad ei tea, mille eest üks või teine kandidaat seisab ja kas see seisukoht neile meele järgi on.

Kui küsida, mis meil siin Eestis viga on, vastab mõnigi noor, et kõik on väga hästi, miks mina millegi pärast muretsema pean. Seetõttu võib tõesti tekkida küsimus, miks meile (sealhulgas mulle) hääleõigus antakse, kui me seda justkui isegi ei taha.

Ent kui vaadata ülejäänud vanuserühmade valijaid, kas seal on olukord palju erinev? Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel andis oma hääle 58 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, mis tähendab, et leidus üle 450 000 inimese, kes otsustasid mitte hääletada, kes arvasid, et valimised pole neile piisavalt tähtsad. Kas peaksime noortelt ootama midagi enamat?

Siiski on huvitav, mille põhjal noor oma esmakordse valiku teeb. Kas ta võtab taskust tänavalt saadud pastaka, kus on erakonna nimi peal, ja leiab valimiskabiinis esimese tuttava nime? Või uurib läbi erakondade kodulehed ja loeb läbi nende valimisplatvormid? Pigem mitte kumbagi. Oleks ju vahva, kui iga ühiskonnaliige süveneks valimistesse nagu minusugune poliitikahuviline, kuid see on ebareaalne. Pigem loodan, et noor ei vaata pastaka peal olevat logo, vaid kujundab vähemalt mõnest näost oma valimispiirkonnas arvamuse ja leiab nende seast sobiva kandidaadi.

Kust üldse saab noor infot valimiste, poliitikute ja erakondade kohta? Meie noori mõjutab kõige suuremal määral – nii nagu vanemaidki – meedia. Isegi kui noor ei loe igal hommikul kohvi kõrvale Postimeest, on ta arvatavasti laikinud mõnda uudisteportaali Facebookis, kust tema seinale olulisemate uudiste pealkirjad ilmuvad. Paljud noored pealkirjast kaugemale ei jõua, kuid sama kehtib ka vanema põlvkonna kohta.

Peaksime lihtsalt andma noortele võimaluse kaasa rääkida. Arvatavasti jääb osal noortest seekord valimata, keegi meist ei oota 80–90-protsendilist valimisaktiivsust 16- ja 17-aastaste seas. Loodetavasti kasvatab valimisõigus noorte seas motivatsiooni olla asjadega kursis ja rääkida kaasa. Suure tõenäosusega jääb noorte valimisaktiivsus seekord kõvasti alla ülejäänud hääleõiguslike omale, ent kui me tahame, et «lumehelbekesed» ühel päeval suureks kasvaksid, siis peame laskma ka neil valikuid teha.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto