Sisukord
Arvamus
Postimees
23.08.2017
Eesti Kaljulaid tänas Saksamaad Balti riikide julgeolekusse panustamise eest Kas Vene piiri ääres viibinud ajateenija langes küberrünnaku ohvriks? (13) Hulljulge eestlane ujub Rootsist kodumaale Majandus Endine liinitööline asutas eduka magusaäri Kuketibudel puudub väärtus Välismaa Midagi käärib Ühendriikide mereväes (1) Vaprad vennad pääsesid maavärinast eluga Kaljulaid tänas Saksamaad Balti riikide julgeolekusse panustamise eest KOHALIK VAADE. Kaunase ja Vilniuse kemplusel võib olla poliitiline hind Arvamus Joosep Kään: kas noored valijad on propagandasöödikud või mürafiltreerijad? (1) Erkki Bahovski: Kreeka ministri otsus lööb järjekordse naela Euroopa solidaarsuse kirstu (32) Andres Reimer: tühi pauk raudteel (8) Juhtkiri: mõni eksimus on valusalt ebainimlik (1) Postimees 1937. aastal: miks maal elavad vanapoisid ei abiellu? Vahur Kersna: PR-kirstul 15 meest, hoirassaa ja sada šampust! (27) Marko Mihkelson: Zapad 2017 ja Eesti julgeolek (8) Sport Neljapäeval EM-finaalturniiri alustav Eesti käib Soome jälgedes (1) Vägev! MM-hõbeda võitnud Heiki Nabi tagasi maailma tipus (1) Johaugi unistuse purustas dopingureeglite paindumatus (3) Tartu Eva Kams: poliitiline tants Elva Maksimarketi ümber kahjustab linna mainet (2) ERMi toiduäril on auditi järgi riigiabi risk Maarja kiriku taastamiseks läheb tarvis nii rahva kui riigi abi Eralogopeedide tiim soovib aidata inimesi senisest enam Ülenurme kool võõrustab sportlikku noortefoorumit Toormaterjalist purjekaks ehk Kuidas viie päevaga veele saada Mari-Liis Pintson: kui väike poiss saab elu elamuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mõni eksimus on valusalt ebainimlik

2 min lugemist
Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides säutsusid nädalavahetusel munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusad tibud. FOTO: Kaader videost

Õõvastavad videokaadrid elusatest tibudest surnute ja munakoorte seas Talleggi haudejaama prügikastis tekitasid mainekahju mitte ainult ühele ettevõttele, vaid kogu Eesti toiduainetööstusele. Me oleme harjunud kodumaist toitu ja toidutootjaid väärtustama, mis teeb juhtunu iseäranis valusaks. Avalikkuse terav reaktsioon näitab, et kui eksimine öeldakse olevat inimlik, on mõni eksimus siiski ebainimlik.

Ajastul, mil tehnoloogia paljundab sõnumi välgukiirusel, tähendab see lohakale ettevõttele vältimatut majanduslikku hoopi. Talleggi ja selle Soome omanikfirmat HKScani tuleb samas tunnustada tehtud vigade kiire tunnistamise ning selle eest, et asja uuritakse ja haudejaama töö vaadatakse põhjalikult üle. See annab lootust, et niisugused asjad ei kordu.

Ütlus, et vorsti sööja ei pea teadma, kuidas vorsti tehakse, on 21. sajandil omandanud teistsuguse tähenduse. Praegusaja toitumisteadlik inimene tahab teada detailideni, mida vorsti sisse pannakse ja kust koostisosad on pärit. Tarbijad, kes ajavad näpuga toodete siltidel järge, ostavad õiglase kaubanduse (fair trade) kaupa või eelistavad näiteks vabalt peetavate kanade mune puurikanade omadele, pole ammu üksikud friigid – nende osakaal kasvab järjest. Ka Euroopa Liidu põhimõtted ja õigusaktid toetavad teadlikkuse tõusu. Kuid reeglite rangusest hoolimata lahvatab aeg-ajalt ikkagi toiduskandaale, nagu mõne aasta tagune hobuseliha kasutamine, hiljutised Hollandi mürgimunad või E-hepatiiti levitavad vorstikesed.

Suurtootmine ei kao ometi kuhugi. Pelgalt mahepõllumajandusega maailma kasvavat rahvastikku ära ei toida. Kuid väikesed tootjad suudavad suuri mõjutada küll, seda nii toodangu sortimendi kui kvaliteedi, peamiselt aga tootmist puudutavate väärtuste osas. Nii näiteks on toiduainetööstus üsna ulatuslikult loobunud E621 tähistusega maitsetugevdajast. Tarbija hääletab rahakotiga ning seda mõistab ja tunnetab iga ettevõtja sama hästi nagu poliitik valija häälte tähendust.

Ka kõnealuse juhtumi puhul on tehtud üleskutseid tootjat boikoteerida ning need ei peegelda vaid esmareaktsioone. Ernst & Youngi mullune Z-generatsiooni (1997. aastal ja hiljem sündinud noorte) uuring peegeldab, et tarbija on järjest teadlikum ja kahtlemata tundlikum. See põlvkond ei osta asju, vaid kogemusi ja emotsioone. Muutuv suhtumine omakorda mõjutab ühiskonnas valitsevaid hoiakuid ja arengut üldisemalt.

Küsimus pole selles, kas inimene eelistab loomset või taimset toitu, vaid selles, kuidas toit meie lauale jõuab. Loomakasvatuse puhul eeldame, et kogu protsess on humaanne. Tehnoloogia on ju olemas, selle kasutajal peab olema vastutustunnet.

Seotud lood
22.08.2017 24.08.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto