K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Keegi ei tea veel, kas proviisor üldse tahab apteeki pidada

Nils Niitra
, reporter
Keegi ei tea veel, kas proviisor üldse tahab apteeki pidada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ükski muu ärihuvi ei tohiks enam rolli mängida, inimesed saavad apteegis parimat nõu ega satu reklaami virrvarri meelevalda, sõnastab ravimiameti juht Kristin Raudsepp apteegireformi mõtte.
Ükski muu ärihuvi ei tohiks enam rolli mängida, inimesed saavad apteegis parimat nõu ega satu reklaami virrvarri meelevalda, sõnastab ravimiameti juht Kristin Raudsepp apteegireformi mõtte. Foto: Margus Ansu

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ei tee saladust, et seadusandja otsus võtta hulgimüüjatelt apteekide pidamise õigus ja sundida rohupoed proviisorite omandisse võib riigile kaela tuua hulga kohtuvaidlusi.

-2015. aastal muutis riigikogu ravimiseadust, kus määrati viieaastane üleminekuaeg, et hiljemalt 2020. aasta 1. aprillil kuuluks kõigi apteekide enamusosalus proviisoritele. Üksiti üritatakse seadusega välistada, et ühe proviisori kätte koonduks väga palju apteeke. Huvigrupid tulistavad kõigist kahuritest, vähem on kõneldud sellest, mis muutub inimesele, kes läheb apteeki rohtu ostma.

Tegelikult on see kõik juba korra olnud. 1990. aastate algul erastati apteegid apteekrite kollektiividele ja siis nad olidki omanikud. Ühel hetkel hakkasid turul kanda kinnitama aga mitteproviisoritest ettevõtjad.

Tagasi üles