Keegi ei tea veel, kas proviisor üldse tahab apteeki pidada

28. august 2017, 23:59

10 min lugemist

Ükski muu ärihuvi ei tohiks enam rolli mängida, inimesed saavad apteegis parimat nõu ega satu reklaami virrvarri meelevalda, sõnastab ravimiameti juht Kristin Raudsepp apteegireformi mõtte. FOTO: Margus Ansu

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ei tee saladust, et seadusandja otsus võtta hulgimüüjatelt apteekide pidamise õigus ja sundida rohupoed proviisorite omandisse võib riigile kaela tuua hulga kohtuvaidlusi.

Tellijale

-2015. aastal muutis riigikogu ravimiseadust, kus määrati viieaastane üleminekuaeg, et hiljemalt 2020. aasta 1. aprillil kuuluks kõigi apteekide enamusosalus proviisoritele. Üksiti üritatakse seadusega välistada, et ühe proviisori kätte koonduks väga palju apteeke. Huvigrupid tulistavad kõigist kahuritest, vähem on kõneldud sellest, mis muutub inimesele, kes läheb apteeki rohtu ostma.

Tegelikult on see kõik juba korra olnud. 1990. aastate algul erastati apteegid apteekrite kollektiividele ja siis nad olidki omanikud. Ühel hetkel hakkasid turul kanda kinnitama aga mitteproviisoritest ettevõtjad.